Tasuta ühistranspordi kasutusõigust omavad tallinlased, kes aga ikkagi munitsipaalpolitseilt trahvi on saanud, peavad õiguse saamiseks pöörduma kas kohtusse või hakkama mupoga otse vaidlema. Siiani on nad reeglina ka võitnud.
Mupo on kohtus kaotanud enamiku sõiduõiguse vaidlusi
15. märts 2013, 00:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuleb enda eest seista, kui ei seisa, tundub, siis õigust ei saa,» räägib tallinlanna Maria-Kristiina Soomre, kes veebruari alguses mupolt karistada sai, aga nüüd sellel nädalal ikkagi võitis – munitsipaalpolitsei teatas, et lõpetab väärteoasja.
Kaasus on iseenesest tavapärane piletita sõidu juhtum Tallinna ühistranspordis. Soomre meenutab juhtumit: «Astusin trammi number 4 ja valideerisin oma ühiskaardi, minu ees kohmitses veel üks vanaproua, validaator andis helisignaali ja süttis ka roheline tuli. Sisuliselt kohe pärast seda peatus tramm munitsipaalpolitsei patrulli tõttu.»
Selgus, et Soomrel puudus kehtiv pilet ehk validaator ei olnud ikkagi tema ühiskaarti registreerinud. Edasi järgnes tavapärane protseduur: trammist välja mupo bussi, selgitused, millest siiski miskit kasu ei olnud, ja lõpuks protokoll. Soomre ei jätnud aga asja nii, vaid vaidlustas otsuse. Kirjutas ja helistas ning lõpuks, nagu öeldud, võitiski. Muuseas, ühiskaardi süsteemi haldav Ühendatud Piletite AS kinnitas samuti, et Soomre pilet ikkagi registreeriti ning paistab et viga oli pigem munitsipaalpolitseinike endi masinates.
Selliseid või sellesarnaseid juhtumeid on tegelikult palju. Mis juhtub siis, kui inimene unustab oma ühiskaardi valideerida? Mis juhtub siis, kui inimene valideerib, aga munitsipaalpolitseinike aparaadid ei suuda seda tuvastada? Mis juhtub siis, kui ühiskaart on koju ununenud (aga tallinlaseks olemist tõestav ID-kaart on kaasas)? Kaebusi on inimeste poolt igasuguseid. Mingit ühtset lahendust sellele teemale praegu veel välja kujunenud ei ole.
Kui sirvida Harju maakohtu selle aasta alguse kohtulahendeid ühistranspordi sõiduõiguse teemadel, siis ühe järelduse võib teha: mupo kaotab sellised kaasused või saadavad nad juba ise kohtule teate, et tühistavad oma varasema otsuse. Sellest ei saa aga veel järeldada, et kohtul oleks mingi ühtne õiguslik arusaam, kuidas eelkirjeldatud asju otsustada.
Harju maakohtu esimees Helve Särgava ütleb: «Munitsipaalpolitsei vastu esitatud kaebustes ei ole ega ei saagi olla ühist õiguslikku seisukohta, kuna kaebuste asjaolud on erinevad, menetlusosaliste poolt esitatud tõendid võivad olla erinevad. Igas konkreetses asjas teeb kohtunik kohtuotsuse, kus ta hindab just nimelt tolles konkreetses asjas esitatud tõendeid.»
Ometi paistavad kohtud praegu pigem kaebajate poole jääma. Näiteks veebruaris tühistas Harju maakohus munitsipaalpolitsei trahviotsuse, kus juhtum sarnanes väga ülalkirjeldatud Maria-Kristiina Soomre asjaga. Kaebaja VK (tema sai sõiduõiguserikkumise eest trahvi) esitas mupo kontrolörile oma ühiskaardi, aga mupo ei suutnud selle põhjal sõiduõigust tuvastada. Siiski pandi trahv kirja ja alles kohtus sai asi lahenduse.
Loe pikemat lugu Postimees Plussist.