Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii esimees Tiit Aleksejev iseloomustas eile laureaadiks kuulutatud Rein Raua «Rekonstruktsiooni» kui maailma lagunemisest rääkivat raamatut.
Rein Raud: ilukirjanduse käibemaksu protsent olgu null
15. märts 2013, 00:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raud on Aleksejeviga nõus, täpsustades, et lugu räägib ka tõest, vajadusest leida maailma mõista aitavat tõde, tõde, mis selgitaks ja aitaks leida tuge selles ebakindlas maailmas.
Palju õnne, teie romaan «Rekonstruktsioon» oli eelmise aasta parim. Küsiks spordireporterlikult: mis tunne on?
Hea tunne. Esimese telefonikõne peale ma olin ausalt öelda kohe väga üllatunud.
Palun hinnake teisi nominente, keda te konkurentidest eriti esile tõstaksite?
Eelmine aasta oli eesti kirjandusele uskumatult hea, mistõttu ma ei arvanudki, et mind sellest suurepärasest proosasaagist välja valitakse. Peale «Mesilaste», mis mul õnnestus kahjuks maha magada, olen endale kõik ülejäänud raamatud hankinud, kuid läbi pole kõiki veel jõudnud lugeda. Seni on küll kõik tundunud väga huvitavad, ehkki väga erinevatel viisidel. Mis on ju eriti tore.
Millises seisus on eesti kirjandus?
Eesti kirjandus on viimased 150 aastat olnud eesti kultuuri põhiline kandja. Kuna meie identiteet on keelepõhine, siis on äärmiselt oluline, mis selles keeles tehakse ja kas see puudutab ka teisi keele kandjaid. Suurim oht eesti kirjandusele võiks olla see, et ta muutub tsunfti eraasjaks, natuke nagu moodne kunst, mis on küll väga huvitav ja kõrgel tasemel – ka Eestis –, kuid kipub kõnetama ainult suhteliselt kitsast, asjaga kursis publikut.
Kümmekond aastat tagasi mul oli selline hirm, et ka eesti kirjandusest saab selline kitsa ringi harrastus. Ise kirjutame, ise loeme üksteist, ja sedagi mitte alati. Aga praeguseks, mulle tundub, on see madalseis ületatud. Eesti kirjandusel on eesti lugejale midagi öelda ja eesti lugeja tahab seda kuulda ka, kusjuures see seis ei ole saavutatud mingi kunstilise kompromissi hinnaga.
Pikka intervjuud Rein Rauaga loe Postimees Plussist.
Parim kirjandus
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2012. aasta loomingu eest
• Ilukirjanduslik proosa: Rein Raud, «Rekonstruktsioon»
• Luule: Jürgen Rooste, «Laul jääkarudest» ja «Higgsi boson»
• Esseistika: Marek Tamm, «Monumentaalne ajalugu»
• Vabaauhind: Lauri Sommer, «Räestu raamat»
• Näitekirjandus: Martin Algus, «Kontakt»
• Laste- ja noorsookirjandus: Jaanus Vaiksoo, «Supipotikarneval»
• Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: Märt Väljataga, Wystan Hugh Audeni «39 luuletust ja 5 esseed»
• Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde: Jouko Vanhanen, Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Rataskaevu kummitus» ning Jaan Krossi «Tahtamaa»
• Venekeelsete autorite kirjandusauhind: Gohar Markosjan-Käsper, «Memento mori» (ajakiri PLUG)
• Artikliauhind: Tiit Hennoste «Elu ja kirjanduse piiril. Suhtlemine Oskar Lutsu «Kevades»»