Andres Herkel ütles täna Haapsalus toimunud valimisdebatil, et loodetavasti valitakse saadikuid kinniste nimekirjade alusel europarlamenti esimest ja ka viimast korda.
Herkel: loodetavasti valitakse kinniste nimekirjadega viimast korda
8. mai 2009, 19:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema hinnangul vähendab Euroopa Parlamendi kuue liikme valimine kinniste nimekirjade alusel valija vabadusi ning parteilist delegeerimist - kokkuvõttes valijate kaasatust ja osalust.
Herkel loetles ka argumente, millele tuginedes on arukas eelistada avatud nimekirjade alusel valimist kinnistele nimekirjadele.
«Esiteks - Euroopa Parlamendi liikmel peab olema selge, tugev ja isiklik rahva mandaat, mida ta oma tegemistes ka tunnetaks,» ütles Herkel.
«Teiseks- Eesti valimissüsteemis sisaldub üldiselt isikuvalimiste element ega ole mitte mingisugust loogilist põhjendust, miks me Euroopa Parlamendi valimiste puhul peaksime sellest loobuma,» sõnas Herkel.
«Kolmandaks, ja see on väga tähtis põhimõte - avatud nimekirjad teevad valimised valijatele paremini mõistetavaks ja suureneb nende soov poliitikas oma sõna sekka öelda.»
Herkel ei võta tõsiselt argumenti, et suletud nimekiri teeb valijale valimised lihtsamaks, kuna see viib veel lihtsama võimaluseni - valija eest teeb valiku keegi teine, Eesti puhul näiteks riigikogu.
«Praeguses olukorras on mul igatahes küsimus - kui me valime suletud nimekirjad ja nimekirjade pikkus on 12 inimest, siis mille jaoks täita nende positsioone 7-12?» tõstatas Herkel küsimuse.
Herkeli arvates jätab kinnise valmisnimekirja kasutamine europarlamendi valimistel valija sisuliselt ilma otsustusõigusest, kes kandidaatidest pääseb Brüsselisse. Ta peab arukaks avatud nimekirjade taastamist.