«Kas sa tulid MULLE külla?» Viieaastane Mann jookseb patside lehvides uksele vastu, võtab tulijal käest kinni ja hüppab rõõmust. Mann ootab kogu aeg külalisi, «oma külalisi», nagu ta ütleb.
Pidu lastekodus – haige laps leidis vanemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Mann ise veel seda ei tea, ootab teda varsti suur üllatus. Kaks päeva tagasi sai Tartu väikelastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek kogu majarahvast rõõmustava teate: Mann leidis endale vanemad.
Üks välismaa abielupaar jõudis lõpuks otsusele, et just see armas, rõõmus ja rahutu plikatirts on laps, kellele nad tahavad armastust ja kodu pakkuda. Kuigi tüdrukul on kaasasündinud tervisehäda, on see kontrolli all ning tulevasi vanemaid ei hirmuta. Juba paari nädala pärast peaks kõik joones olema – paberid korras, kohtus käidud, ning sõit võib alata.
Mann saab sellest teada alles vahetult enne ärasõitu. «Ükskord me tegime selle vea, et ütlesime varem.» Juhataja ohkab seda meenutades. «Kui lapsele öelda, et sulle on leitud vanemad, läheb ta täiesti endast välja. Olid meil ükskord õde-venda, keda tahtis lapsendada pere Ameerikast. Kuid kui nad lastele järele tulema pidid, juhtus midagi lennukipiletitega ja tol päeval nad ei jõudnudki.»
Emast ei tea midagi
Õde-venda ei söönud ega joonud, seisid lihtsalt ukse juures ja ootasid. Lõpuks uued vanemad ikkagi tulid, kuid lapsed said viivitusest tõsise vapustuse. Ema ja päris oma kodu puudutavad teemad on lastekodus küll alati vaikselt õhus, kuid enamasti väga aktuaalselt pinnale ei kerki.
Igapäevategemised nõuavad oma osa ja õnneks on väike laps loomult muretu. Paljudele Käopesa kasvandikele on ema midagi üsna abstraktset, sest lastekodusse sattusid nad juba imikuna. Lisaks on valdav osa Käopesa ligi 60 kasvandikust erivajadustega, vaimse ja füüsilise puudega.
Ega Manngi ilmselt täpselt tea, mida ta «oma külalistelt» ootab ja loodab. Et olemas on ema ja päris kodu, jõudis talle kohale tõenäoliselt alles lasteaias, suheldes mudilastega tavalistest peredest. Pärast seda on juhtunud, et Mann palub õhtul koju mineval kasvatajal end kaasa võtta.
Lasteaed õpetas
Ilmselt on mingi keeruline mõte tema peas siiski pesa teinud. «Mulle ei meeldi lastekodus olla,» ütleb Mann usalduslikult, kui on külalise, kolm mängukaaslast ja kasvataja oma magamistuppa viinud. Veel enne, kui keegi temalt midagi küsidagi on jõudnud.
Kasvataja Taivi Kõiv kergitab kulmu: «Kus sa siis olla tahaks?» «Sinuga koos,» teatab Mann kasvatajale pärast väikest järelemõtlemist. Kasvataja Taivi nendib hiljem, et Manni esimene avaldus üllatas. Tüdruk pole kunagi varem teatanud, et talle ei meeldi lastekodus. Elurõõmus laps naudib iga päeva.
«Üldiselt on nende kurbus ema puudumise üle pinnapealne,» märgib kaheksa aastat kasvatajana töötanud vanempedagoog. «Kui see esile kerkib, on see hetkeemotsioon, mitte sügav tunne.»
Lasteaias on Mann õppinud ka ühe eluks vajaliku mängu, mida õpetab nüüd teistelegi. «Lastekodulapsed üldiselt kodu ei mängi,» märgib juhataja Tiiu Reek. «Nende jaoks on kodu rühm ja kaks kasvatajat.» Nüüd mängivad Käopesa lapsed Manni eestvedamisel uusi rolle.
Lisaks Mannile saavad omale varsti uued vanemad ka kaks väikest õde, nelja- ja viieaastased Karina ja Maarja. Neist kuulis rahvusvahelise lapsendamiskeskuse abil üks ameeriklastest abielupaar, kes mõni aeg tagasi õdesid ka vaatamas käis.
Kuigi tüdrukud on väga raske diagnoosiga, teatasid ameeriklased hiljuti, et on oma otsuses kindlad. Arstist naine ja velskrist mees usuvad, et kõik läheb hästi. Tõenäoliselt lähebki.
Lastekodu püüab silma peal hoida ka sellel, kuidas lapsendatud kasvandikul edasi läheb. Välismaised pered annavad tagasisidet ülimalt hea meelega, saates fotosid, kirju ja raporteid. Vahel tulevad nad mõne aasta möödudes kogu perega lastekodusse külla, vanu sõpru vaatama. Eesti pered tahavad aga kõik vanad sidemed järsult puruks rebida, et miski lapsele endist elu ei meenutaks.
Üldpilt kodudesse läinud laste elust on juhatajal siiski olemas, ja see on hea. «Ühtegi negatiivset kogemust ei ole olnud,» ütleb Reek. «Õnneks pole mitte kunagi pidanud kahetsema.»
Lootus endale uued vanemad leida on aga vaid väga vähestel Käopesa lastel. Esiteks seetõttu, et vaid üksikud neist on füüsiliselt ja vaimselt täiesti terved, paljud on aga väga raskelt haiged. Teiseks põhjuseks on asjaolu, et vanematelt on kohus enamasti ära võtnud kasvatusõiguse, kuid mitte vanemlikke õigusi.
Sel puhul saab lapsendada vaid erandjuhul, kui bioloogiline ema on andnud oma nõusoleku. Nii-öelda «vabu» lapsi, keda seaduse järgi on üldse võimalik lapsendada, on näiteks Käopesas peale Manni, Karina ja Maarja veel vaid kolm.
Haigetele lastele nõustuvad kodu ja armastust pakkuma vaid välismaalased, nendib Tartu maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Tiina Kivirüüt. «Mulle ei tule meelde ühtegi juhtumit, kus mõni erivajadusega laps oleks Eestisse lapsendatud,» märgib tosin aastat seda tööd teinud naine.
Vanus seab piirid
Tema töölaua kõrval olev riiul on täis fotosid naerul näoga lastest, kes on naise abil endale uue perekonna leidnud. Teismelisi nõustuvad lapsendama vaid ameeriklased, kuid ka siin seab vanus piirid.
«Ei tule ette, et mõni üle 13-aastane oleks üldse lapsendatud,» nendib Kivirüüt. Kergesti leiavad kodu vaid kõige pisemad hüljatud. «Kuni kolmeaastane terve laps leiab kiiresti kodu,» kinnitab Kivirüüt. «Alates koolieast aga juba enam naljalt ei leia, ka mitte terve laps.»
Paar järgmist nädalat tulevad Käopesas ärevad, valmistatakse ette Manni lahkumist uude perre. «Loomulikult on see meile rõõmupidu, kui mõni laps lapsendatakse,» ütleb juhataja. «Vahel on aga mõnel töötajal tekkinud lapsega väga lähedane side, siis on ka pisaraid ja suurt kurbust, kui laps lahkub.»
Kuidas suhtuvad sõbra ja mängukaaslase ootamatult leitud õnne aga lastekodusse jäävad lapsed? «Kui keegi läheb koju, siis kohalejääjad on sageli väga häiritud, et «miks mind ei taheta»,» nendib Kivirüüt.
Lastekodulapsed
• Lastekodusid on Eestis 35
• Neist viis on väikelastekodud
• Möödunud aasta lõpus oli lastekodudes kokku 1365 last
• Mullu leidis endale uue kodu kokku 96 last
• Neist välismaale läks 28 last
• Välisriikidest saavad Eesti lapsi lapsendada USA, Soome ja Rootsi
• 2007. aastal leidis endale kodu 85 lastekodulast, neist Eestis 54 ja välismaal 31 last