Kõrgharidusreformi puhul on üks kindel: heade tulemustega gümnaasiumi lõpetav või varem lõpetanud ning oma erialavalikus veendunud noor inimene võib ülikooli sisseastumise avalduse internetis vormistada ning olla peaaegu kindel, et pääseb valitud ala tasuta õppima.
Kui üliõpilaskandidaatidele võib soovitada rahulikult riigieksamiteks valmistumist ning need headele punktidele ära teha, siis kõrgkoolide jaoks on uueks, esimeseks reformiaegseks õppeaastaks valmistumine paras ehku peale minek.
«Olukord on väga keeruline – lihtne on vaid loosung «Tasuta kõrgharidus!»» lausus Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo veidi muiates. «Üliõpilaskandidaatide käitumist on väga keeruline ette aimata – ülikoolide jaoks on selgusetu, kui suur saab olema nende üliõpilaste osakaal, kes suudavad täisõpet täita.»
Sisseastujail tuleb alustuseks lisaks ülikooli ja eriala valikule teha veel üks selge valik: kas asuda õppima täis- või osakoormusega. Täiskoormus tähendab tasuta õpet, aga nõuet, et õppekavast oleks aastas täidetud 75 protsenti. Osakoormuse valimisel tuleb õppimise eest maksma hakata, aga õppekava tuleb ikka korralikult täita – aastas minimaalselt 50 protsendi ulatuses.
Sisseastujate pingereas pole vahet, kas valida täis- või osaline koormus ja see on võrreldes senisega üks suuremaid erinevusi kõrgkooli sisseastumisel. Siiani oli nii, et eraldi ja sageli kõrge konkursiga pingerida oli tasuta õppekohtadele ning teine pingerida, hoopis madalama konkursiga – või üldse mitte – , oli tasulistele kohtadele. See tähendas, et oma raha eest võis kõrgkoolikoha osta ka kesiste koolilõputulemustega noor. Nüüd on eelisõigus tõesti parematel, ka neil, kes varem napilt tasuta kohast ilma jäid ja kelle jaoks tasulisel kohal õppimine oli majanduslikult võimatu.
Karo arvas, et enamik ülikooli astujaid valib tasuta õppe ehk täiskoormuse. Põhimõtteliselt ei juhtu üliõpilasega esimesel aastal midagi hullu, kui selgub, et ta näiteks töö kõrvalt ei suuda nõutavat õppekava piisavas mahus täita.
Tallinna tehnikaülikooli prorektor Kalle Tammemäe lootis, et üliõpilaskandidaadid valivad siiski juba alguses realistlikult: kui ikka ei ole võimalik täielikult õppetööle pühenduda, siis võiks valida osakoormuse. Ülikooli jaoks tähendab see muidugi lisasissetulekut.
Vastuvõtutingimused on kõrgkoolides põhimõtteliselt sarnased – kas või ainult tasuta kohtadele võetakse vastu peaaegu sama palju üliõpilasi kui eelmisel aastal tasuta ja tasulisse õppesse kokku ning osadel erialadel tuleb nagu varemgi teha vastuvõtueksameid. Ülikoolis õppimise võimalused on kooliti aga erinevad ning ilmselt muutuvad oluliselt ka 2014. aastal.
Kuigi uudised Tartu ülikooli mõne eriala avatud ülikooli ehk kaugõppe kokku tõmbamisest jätsid mulje, et varem keskkooli lõpetanud, juba töötavaid inimesi ülikooli ei oodata, on olukord pigem vastupidi. Võitlus käib iga üliõpilase pärast.
Tartu ülikool pakub väga paljudel erialadel kaugõppes ehk avatud ülikoolis õppimise võimalust ja seegi on uuest õppeaastast tasuta neile, kes suudavad õppekava täiskoormusega täita.