Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kas ELi ühine eesmärk langetada aastaks 2020 oma CO2 emissiooni 20 protsenti võrreldes 1990. aastate tasemega on õige eesmärk ja mida selle edendamiseks veel teha tuleks? Vastavad Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kandidaadid.
Tunne Kelam: Eesmärk on õige ja seda toetab rahvaesindajate valdav enamus. Probleem on selles, miks jõuti nii vajaliku poliitikani nii hilja ning kuidas emissioonide tsükli mõjudest tempos ette jõuda, saavutamaks positiivset muudatust. Peamine on emissioonide vähendamise saavutamine tegelikkuses, mitte paberil. See sõltub mitte niivõrd EList, vaid konkreetsetest liikmesriikidest, sõltub üldiste eluhoiakute ja väärtuste muutmisest, säästva eluviisi levikust.
Marko Mihkelson: Euroopa Liit on olnud kliimaküsimustes eesrindlik ning ambitsioonikas. Tähtis on see, et seatud eesmärgid ja numbrid ei pärsiks meie globaalset konkurentsivõimet.
Andres Herkel: Eesmärk on õige. Kuna Eesti energeetika põhineb põlevkivil, on probleem meie jaoks suur. Lisaks emissioone vähendavate tehnoloogiate kasutamisele energiatootmises on oluline märksõna säästlikkus, mida
tuleb enam rakendada elamumajanduses, transpordis jne.
Liisa Pakosta: CO2 emissiooniga on see lihtne lugu, et seda tuleb langetada üleilmselt, sealhulgas muidugi ka Euroopas. Euroopa Liit kui maailma suurim ja jõukaim majanduspiirkond peab siin olema suuna- ja eeskujunäitaja. Seda ongi tehtud 2007. aasta kliima- ja energiapaketiga, mida tuleb pidada Barroso komisjoni suurimaks saavutuseks. Me rahmime lõppkokkuvõttes tühja, kui täpselt idapiiri taga laristatakse rahus edasi: CO2 õhku, jäätmed Soome lahte jne. Inimestele endile tuleb kasuks (nii Euroopas kui igal pool), kui tarbida mõistlikumalt, oma kodusid sõltuvalt laiuskraadist paremini kas soojustada või loomulikul viisil jahutada, sõita rohkem ühistranspordiga ja jalgrattaga...ja siitkohast jõuame jälle Eesti (ja Soome, Läti, Leedu) jaoks nii vajaliku kiirraudtee ühenduseni, kuna lennutransport on kõikidest transpordiliikidest osoonikihi suhtes kõige tigedam.
Anna-Greta Tsahkna: Ma ei pea seda peaeesmärgiks, millele kõik tegevus peab olema allutatud, kuid kogu 20-20-20 kava on samm õigel suunal. Samas ei pea ma õigeks olukorda, kus kõik ELi sisesed tootjad peavad maksma CO2 kvooditasu ning väljaspool piiri asuvad tootjad ei oma selles osas
mingit kohustust ning võivad oma toodangut samale turule müüa.