Reformierakond: mida arvate ELi kasvuhoonegaaside vähendamise kavast?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet, kes kandideerib oktoobris ilmselt Tallinnas Nõmmel, põhjendab oma sammu võimalusega asuda linnavolikogus tööle kunagi edaspidi.
Välisminister Urmas Paet, kes kandideerib oktoobris ilmselt Tallinnas Nõmmel, põhjendab oma sammu võimalusega asuda linnavolikogus tööle kunagi edaspidi. Foto: Peeter Langovits

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kas ELi ühine eesmärk langetada aastaks 2020 oma CO2 emissiooni 20 protsenti võrreldes 1990. aastate tasemega on õige eesmärk ja mida selle edendamiseks veel teha tuleks? Vastavad Reformierakonna kandidaadid.


Kristiina Ojuland: Euroopa Liidu tegevus       keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljaarendamise ja edendamise nimel on olnud positiivne. Tuleb arvestada, et suur osa CO2 emissioonist tuleneb fossiilsetest kütustest, mille hulk planeedil Maa on piiratud ning mida nutikamalt ja keskkonnasõbralikult me neid tarbime, seda jätkusuutlikumad oleme. Paraku ei jagata sarnast arusaama kõikjal ning seetõttu peab Euroopa Liit jätkama jõupingutustega saavutamaks kokkulepe suuremate CO2 emiteerijatega vastutustundliku tarbimise osas.

Urmas Paet: CO2 emissiooni vähendamise eesmärk on õige. Selle edendamiseks tuleb viimistleda kvoodijaotussüsteemi liikmesriikide vahel, luua toimiv energia siseturg ning mitte lubada ebaausat konkurentsi ehk energia import ELi turule peab samuti kajastama saastekulusid. 

Silver Meikar: Loomulikult toetan Euroopa Liidu eesmärki langetada CO2 emissiooni 20 protsenti. Probleemid, mida on keskkonnale põhjustanud näiteks fossiilsete kütuste põletamine, ei ole 21. sajandil enam kellelegi uudiseks. Iga inimene peab mõistma, et meie planeedi tulevik on meie endi kätes ning mida keskkonnasõbralikumalt elame meie, seda paremad tingimused on tulevastel generatsioonidel. Seetõttu on praeguses olukorras, kus eeldused ja oskused CO2 emissiooni langetamiseks on täiesti olemas, eriti silmakirjalik eelistada kitsa ringi majandushuve 6,5 miljardi inimese ja nende järglaste elukeskkonnale. Me peame järk-järgult muutuma rohelisemaks ning selles osas on Euroopa Liit kahtlemata praegu maailmas esirinnas. 

Igor Gräzin: Juristina on huvitav tähele panna: CO2 hüsteeriaga teenitakse päris head raha. 

Tõnis Kõiv: Eesmärgina üllas, kuid arvestada tuleb ka muu maailmaga. Euroopa ei saa end majanduslikult ära kägistada olukorras, kus konkurents on vaba ja teised turuosalised CO2 emissiooni vähendamisest ei hooli. Edendada tuleb eelkõige energiasäästlikkust.  

Hannes Astok: Eesmärk on õige ja üllas ning ma usun, et eesmärk on suurusjärguliselt realiseeritav. Liidu sees on selle rakendamine liikmesriikide tahte ja kokkuleppe küsimus. Hoopis olulisem on, et ülla eesmärgiga tuleks kaasa ka muu maailm. Kui Euroopa püüab olla puhas, aga muu maailm sama hooga edasi tossutab, siis viib see vaid ebavõrdsete tingimusteni Euroopa tootjatele, kuid kliimat oluliselt ei muuda. 

Urve Tiidus: Alati on eesmärk õige, kui elukeskkond jääb puhtamaks praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arvan, et keskkonnaõbralikud tehnoloogiad pole veel täiuslikkuseni arendatud. Kõik ju teavad, et see on ka rohelise energia laiem kasutus.  

Laine Jänes: Kliimamuutustega toimetulek on väljakutseks kogu maailmale ning nende muutustega võitlemine on võimalik ainult kõikide riikide ühise jõupingutusena. Euroopa Liidu juhtiv roll kliimamuutustega tegelemisel on väga oluline ka Eesti jaoks. Üks võimalus on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine, teine võimalus pühenduda puhtamate, ohutumate energiavormide ja taastuvenergia kasutamisele.  

Kalev Kallemets: Arvan, et 20-protsendiline emissioonide kärpe eesmärk seab täiesti põhjendamatu 50 miljardi euro suuruse aastase koormise Euroopa kodanikele ja majandusele ning viib Euroopast töökohti. Seega tuleks selle mõistlikkust põhjalikult kaaluda. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles