Kuigi statistika järgi on tavasõidukeid ja raskeveokeid vähemaks jäänud nii suurtel maanteedel kui ka linnapildis, ei ole iga päev liiklusesse sukelduvate bussi- ja taksojuhtide sõnul vahet märgata.
Eesti teedel jääb sõidukeid vähemaks
11. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Talvel oli liiklus hõredam kui muidu, kuid praegu pole küll erilist vahet,» lausus seitsmendat aastat Tallinnas bussijuhina töötav Anatoli Stepanov. Eriti umbes pidavat tänavad olema tipptundidel, kella nelja ja kuue vahel päeval.
Pealinnas taksojuhina töötav Ülo Terik nentis samuti, et varasema ajaga võrreldes pole suurt midagi muutunud. «Tipptunnid on ikka samasugune õudus nagu alati,» rääkis mees ja tunnistas, et on vahel sunnitud isegi liikluseeskirja rikkuma, et õigeks ajaks kliendini jõuda.
Teriku hinnangul võiks olukorda leevendada näiteks see, kui taksojuhtidel lubataks ka tühja taksoga ühistranspordile eraldatud teedel sõita, sest taksod neid umbe ei ajaks, ent tavaliikluses oleks seevastu vähem masinaid.
Seos majanduslangusega
Siiski on statistika järgi liiklus muutunud hõredamaks nii maanteedel kui ka mõnes kohas pealinnas. Maanteeameti teehoolduse osakonna juhataja Rain Hallimäe sõnul on võrreldes eelmise aasta kahe esimese kuuga tänavu jaanuaris-veebruaris liikluskoormus suurema liiklusega maanteedel vähenenud 6,6 protsenti.
Need andmed põhinevad statsionaarsete punktidega loendusel, mis ei ole niivõrd täpne ja põhjalik kui iga-aastaselt läbi viidav voolikloendus, kus teedele pannakse voolikud, mis registreerivad auto sõidu.
«Kuna püsiloenduspunktid asuvad põhimaanteedel ja suurematel tugimaanteedel, millel liigub enamik autodest, näitab keskmine protsent märkimisväärset liiklussageduse vähenemist,» lisas Hallimäe.
Tema sõnul on tihedamate piirkondade välja toomiseks punkte liiga vähe, kuid juba mullune põhjalikum uuring näitas mõningast muutust.
Juba mullu langes kogu liiklussagedus ka Tallinna linnapiiril ja samal ajal ka raskeliikluse osatähtsus. «Majanduse jahtumisega on seos olemas ja analoog maanteedel peaks peegelduma ka linnapiiril,» lisas Tallinna Tehnikaülikooli teadur Tiit Metsvahi.
Veel on näiteks hommikune kella kaheksa ja üheksa vahele jääv liiklus kesklinnast väljuvatel tänavatel võrreldes 2007. aastaga vähenenud 7,4 protsenti.
Raskeliikluse absoluutarv on Tallinna kesklinna piiril kahanenud 1973. aastast alates. «Pidevalt on vähenenud raskeliiklust tekitavate kohtade arv kesklinnas ja veidi on paranenud ka kesklinnast möödasõidu võimalused,» lisas teadur.
Uus loendussüsteem
Metsvahi hinnangul ei tasu selle üle kuigivõrd rõõmu tunda, sest kuigi sõiduauto kasutajatele tunduvad liiklustingimused veidi paremad, kiinduvad nad seda enam oma sõiduautosse ja jutt ühissõidukite kasutamise mõistlikkusest jookseb mööda külge maha.
Tänavu jätkub riigimaanteedel liiklusloendussüsteemi ümberehitus eesmärgiga jõuda aasta lõpuks niikaugele, et loendustulemused jõuaksid veebilehele. Siis saaks loendustulemusi jälgida iga teekasutaja nädalaste vahedega.
STATISTIKA
• Viimase kümmekonna aasta jooksul kasvas liiklussagedus pidevalt, ulatudes põhi- ja tugimaanteedel ligikaudu kuue kuni kümne protsendini aastas.
• Mullu vähenes liiklussagedus põhimaanteedel 3,9 protsenti ja tugimaanteedel 10,9 protsenti võrreldes 2007. aastaga.
• Suurim liiklussageduse langus mõõdeti Viljandi – Kilingi-Nõmme teelõigul, kus aasta keskmine liiklussagedus vähenes 21,9 protsenti.
• Tugimaanteedest vähenes liiklussagedus enim Hiiumaal Lehtma sadama teel – 29 protsenti.
Allikas: maanteeamet