Mõlemad võimuerakonnad, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Reformierakond lubavad tänasel riigikogu asespiikrite valimisel toetada koalitsiooni kandidaadi reformierakondlase Laine Randjärve jätkamist, mis annab sotsiaaldemokraat Eiki Nestorile head võimalused haarata juhtimishaamer teisel aseesimehe kohal.
Praegu asespiikri ametis olev keskerakondlane Jüri Ratas on viimastel päevadel ükshaaval läbi võtnud kõik riigikogu koalitsioonisaadikud, et veenda neid enese sobivuses ametis jätkata. Aseesimeeste valimine on kaasa toonud üsna tavapärase Toompea koridoride kauplemise, mille käigus on kuulnud mõni IRLi liige ka Keskerakonna lahket lubadust stiilis, et «kui Jüri Ratase kandidatuuri toetate, siis koolireformi puhul me teeme küll ööistungeid, aga veidi lühemaid».
IRL on oma fraktsioonis selgelt kokku leppinud, et nende hääled lähevad aseesimehe salajasel valimisel koalitsiooni kandidaadile Laine Randjärvele. Sama kinnitab loomulikult ka Reformierakond. Seega peaks justkui olema selge, et teiseks asespiikriks saab sotsiaaldemokraatide kandidaat Eiki Nestor, kel on koos viie Keskerakonnast lahku löönud MTÜ Demokraadid liikmega 24 häält Ratase 21 vastu.
Kaks võimuerakonda on asunud aga osavalt üksteise võidu infomüra tekitama – reformierakondlased räägivad, et IRL on teinud kokkuleppe Keskerakonnaga Ratase toetamiseks, IRL näeb seesuguse jutu veeretamise taga Reformierakonna enese vastavat kokkulepet keskparteiga. Kui Ratas peaks riigikogu aseesimehe ametis jätkama, siis on selge, et koalitsiooni hääled pole pidanud ja vähemalt neli häält on läinud Randjärvelt üle.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor on igal juhul teinud oma koduse kalendri tänase päeva ruudukesse märke: «Lips!» Pärast tänast oma tavapärased teksapüksid ehk viigipükste vastu vahetav Nestor mõtiskles, et kuigi ta pole enam kõige nooremas eas, ei ole ta lakanud unistamast. «Saan aru, et see kõik ei saa toimuda ruttu, kuid kuna olen näinud kõiki riigikogu koosseise, siis minu ettekujutus võimude lahususest, põhiseaduslikust korrast ja kõigest muust vastas kõige enam selle riigikogu juhatuse tööle, mis meil oli VII koosseisus,» ütles Nestor, viidates alates 1992. aastast riigikogu tööd juhtinud Ülo Nugisele. Asespiikriteks olid toona Edgar Savisaar ja Tunne Kelam.
«Siis positsioneeris riigikogu end valitsuse suhtes selgemalt, paremalt,» leidis Nestor. Ehk ka kriitilisemalt? «Pigem seda, et riigikogu ütleb teinekord valitsusele, et teie soov on meile arusaadav, aga nii asju ei tehta,» arvas Nestor.
«Ja valitsuse liikmed peavad lähtuma neist kuldsetest sõnadest, mida kadunud Ülle Aaskivi kõigile uutele ministritele õpetas, ja mis kõlasid nii, et teil ei ole elus tähtsamat ülesannet antudki, kui riigikogu ees esineda,» meenutas Nestor. «Täna väga mitmel põhjusel näib, et see hakkab ära ununema, aga mina sügavalt jagan Aaskivi seisukohta. Parlament ongi see koht, kus täitevvõimu esindaja kohtub rahvaesindajaga, ja selline peakski suhtluse vorm olema.»
Ratas leidis, et paljud riigikogu liikmed teavad tema tööstiili viimased kuus aastat, väiksem osa viimased kaks ja vaevalt keegi ootab suurt kannapööret. Ta pidas riigikogu aseesimehe töö puhul oluliseks kolme aspekti. Esiteks üleüldist riigikogu esindamist eeskätt Eestis – riigikogu maine, usaldusväärsuse ja avatuse tõstmist. Teiseks istungite juhtimist moel, mis tagaks töise õhkkonna, ning kolmandaks riigikogu esindamist rahvusvahelisel tasandil.
Riigikogu esimehena jätkab Ene Ergma, kes on sellele kohale ainus kandidaat.