Postimehe otseülekanne: «10 aastat operatsioonist Iraagi Vabadus»

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõdurid Iraagis
Sõdurid Iraagis Foto: Egert Kamenik / Postimees

Postimees alustas reedel kell 10.10 otseülekannet kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) korraldatud konverentsist, kus lahatakse operatsiooni Iraagi Vabadus sõjalisi, poliitilisi ja õiguslikke külgi.

Tartus toimuval konverentsil esinevad lisaks KVÜÕA ohvitseridele ja teaduritele ka Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu poliitilises ja julgeolekukomitees Harri Tiido ning ajaloolasest riigikogu liige Mart Nutt.

Kaitseväe jaoks oli Iraagi konfliktis osalemine esimene raske välisoperatsioon taasiseseisvunud Eestis. Operatsioonil Iraagi Vabadus on olnud suur mõju Eesti kaitseväe arengule ning kaitseväelased on saanud konflikti lahendamise käigus kogemusi, mis on muutnud sõjaväelisi juhte professionaalsemaks.

«Algne info, et Iraagis käiv sõda toimub teistmoodi, ei pidanud tegelikult paika,» ütles KVÜÕA ülema asetäitja kolonelleitnant Martin Herem, kes teenis Iraagis 2006. aastal. «Loomulikult pidi arvestama kohalike oludega, aga Iraagis toimuv erines konventsionaalsest sõjast väga vähe, kõik mida varem KVÜÕAs õppinud ja õpetanud olime, osutus seal kasulikuks teadmiseks.»

Kaitseväe keelekeskuse juhataja dotsent Vladimir Sazonov, kes tegeleb ka Lähis-Ida uuringutega, rõhutas aga, et on väga oluline uurida, mis on Iraagis toimunud. «Tulemused annavad meile võimaluse õppida selle araabia riigi lähiajaloost, kuidas ühe konflikti areng võib kulgeda,» lausus ta ja lisas, et Iraagi kurva kogemuse baasil saab paremini mõista Lähis-Ida kultuuriruumis toimuvat.

16. märtsil 2003 esitas Ameerika Ühendriikide president George Walker Bush Iraagi diktaatorile Saddam Husseinile ultimaatumi loobuda võimust 48 tunni jooksul ning lahkuda koos oma poegadega riigist, öeldes, et vastasel juhul ootab Iraaki sõjaline rünnak. Operatsioon Iraagi Vabadus algas sama aasta 19. märtsil ning juunis alustas Iraagis teenistust Eesti jalaväerühm ESTPLA 7 ja kaubakäitlusmeeskond CT 1.

Ameerika Ühendriikide president Barack Obama kuulutas operatsiooni Iraagi Vabadus lõppenuks 31. augustil 2010. Operatsioonil langes kaks Eesti kaitseväelast ja mitukümmend kaitseväelast sai haavata.

KONVERENTSI KAVA

10.15   Sissejuhatavad sõnavõtud

10.30   Iraagi operatsiooni välispoliitilised aspektid - Harri Tiido, Eesti alaline esindaja ELi poliitilises ja julgeolekukomitees

11.00   Iraagi operatsiooni sõjalised aspektid - kolonel Martin Herem, KVÜÕA ülema asetäitja

11.30   Iraagi operatsioon ja sissetungi otsustusprotsessi õiguslikud aspektid - Rene Värk, KVÜÕA riigi- ja rahvusvahelise õiguse dotsent

12.00   Lõuna

13.00   Iraak ja tema rahvusvaheline seisund aastal 2003 - Holger Mölder, KVÜÕA julgeolekupoliitika ja strateegia õppesuuna dotsent

13.30   Iraagi arheoloogiliste muististe ja Iraagi muuseumi rüüstamine 2003. aastal - Vladimir Sazonov, kaitseväe keelekeskuse juhataja-dotsent

14.00   Kohvipaus

14.30   Iraagi siseriiklik dünaamika ja föderalismi perspektiivid - kapten Karl Salum, KVÜÕA rakendusuuringute keskuse teadur

14.50   Iraak ja inimõigused - Mart Nutt, ajaloolane ja riigikogu liige

15.50   Paneeldiskussioon - Iraagi operatsiooni õppetunnid: Iraak ja olukord regioonis 10 aastat hiljem

16.30   Konverentsi lõpetamine

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles