Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida teie arvates tuleks teha siis, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule ka teist korda «ei»? Vastavad Keskerakonna kandidaadid.
Keskerakond: mida teha, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule taas «ei»?
12. mai 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edgar Savisaar:
Järele mõelda, miks Iirimaa ütleb ei ja aru saada, et viga ei pruugi olla üldsegi mitte Iirimaas. Kui Euroopa Liidult erakordselt palju kasu saanud rahvas ei toeta jätkuvalt Lissaboni lepingut, ei tohi selles süüdistada rahvast. Euroliidu põhiprintsiipide hulka kuuluvad demokraatia ning subsidiaarsus. Küllap kardavad iirlased, et nende iseotsustamist tahetakse liigselt piirata.
Iirlased tahavad kindlustunnet, et täidetakse nende nõuded seoses Iirimaa tavapärase neutraliteedipoliitikaga. Nad soovivad, et Lissaboni lepingu tingimused ei mõjutaks Iirimaa põhiseaduse sätete jätkuvat kohaldamist, mis käsitlevad õigust elule, haridust ja perekonda. Iirlased ei taha, et Lissaboni leping muudab maksustamise valdkonnas liidu pädevuse ulatust ja teostamist. Iirlased omistavad väga suurt tähtsust sotsiaalse arengu ja töötajate õiguste kaitsele Euroopa Liidus. Kui Lissaboni leping jääb jõustamata, tegutseb ja toimib Euroopa Liit edasi Nizza lepingu kohaselt nagu tänagi.
Siiri Oviir: Iirimaa «ei» põhines sisepoliitilistel probleemidel. Tänases majanduskriisis on taas saadud abi just ELilt, tõenäoliselt hindavad seda ka sügisesel referendumil osalejad. Aga kui läheb vastupidi, siis algab uus analüütiline töö ja selle tulemused annavad ka vastuse tuleviku osas. Seega, arutelul on üle-Euroopaline mõõde. ELil tuleb aga Lissaboni lepingu jõustumiseni tegutseda Nizza lepingu kohaselt.