Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida teie arvates tuleks teha siis, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule ka teist korda «ei»? Vastavad Reformierakonna kandidaadid.
Reformierakond: mida teha, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule taas «ei»?
12. mai 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ojuland:
Kuigi on ka teisi võimalusi integratsiooni süvendamiseks Euroopa Liidus, on selge, et liit suudab edeneda jõulisemalt, kui on lepinguliselt reformitud. Euroopa Liidu toimimises on seni olnud ka palju ebaefektiivset. Euroopa Liit on töötanud 2001. aastal moodustatud Euroopa Konvendist alates läbipaistvama ja kodanikulähedasema institutsionaalse korralduse nimel ning sellele aastatepikkusele tööle ei lööda käega. Iirimaa teistkordne «ei» võib protsessi pidurdada, kuid mitte peatada. Olgugi, et Lissaboni leping ei ole juriidiliselt kõige lihtsam tekst ja Iirimaa kodanik ei pruugi seda kunagi täies mahus läbi lugeda, peavad Euroopa Komisjon ja Iirimaa valitsus selge ja üheseltmõistetava teavitustööga tagama, et Iiri rahvas langetab ainuõige otsuse minna kaasa tegusama ja tõhusama Euroopa Liidu ideega. Kui Iirimaa põhiseadus sätestab välislepingute ratifitseerimise rahvahääletusel, siis tuleb seda ka demokraatlikult teha, kandes hoolt, et kodanikud langetavad informeeritud otsuse.
Urmas Paet: Esiteks loodan, et Iirimaa ütleb Lissaboni leppele eeloleval sügisel jah. Kui peaks tulema eitav vastus, siis EL jätkab tegevust seniste lepete kohaselt ning algavad uued arutelud ELi otsustusmehhanismide nüüdisajastamiseks.
Igor Gräzin: Mitte midagi. On vaja tegeleda ELi tegelike asjadega (energia, majandus, julgeolek), aga mitte nendega, mis pole väärt paberit, millele nad on kirjutatud. Oleks ikka nadi küll see Euroopa, mille olemasolu ripub ühe imeliku paberi küljes.
Silver Meikar: Mina toetan ühtset ning tugevat Euroopa Liitu, kes näiteks välispoliitikas ning julgeolekuküsimustes räägib ühel häälel, suutes sellega rahvusvahelisel areenil oluliselt rohkem korda saata kui üksikud liikmesriigid praegu. Seetõttu on Lissaboni lepingu jõustumine Euroopa integratsiooniprotsessile äärmiselt oluliseks sammuks.
Iirimaa «ei» 2008. aastal oli kahtlemata negatiivne üllatus, kuid õnneks näitavad praegused küsitlused, et iirlased peaksid sügisel Lissaboni lepingu siiski heaks kiitma. Olen veendunud, et Euroopa Liidu integratsiooniprotsess Iirimaa teistkordse «ei»-ga ei peatu, kuid kindlasti teeb see selle keerulisemaks ja pikaajalisemaks. Kuna Iirimaal otsustab lepingu jõustumise rahvas, on oluline, et iirlased teaksid, miks nad ühe või teise valiku teevad. Ma hoiatan, et Declan Ganley ja tema erakond Libertas ei esinda Euroopa Liidu kodanike, vaid meiega konkureerivate jõudude huve. Ühendriikidest pärit rahaga võib rahvast lollitada korra, paar, kuid mitte igavesti ja ma usun iirlaste taibukusse sel sügisel õige otsus teha.
Laine Jänes: Tundub, et globaalne majanduskriis on iirlaste seisukohti Lissaboni lepingu osas pehmendanud ning on suur lootus, et teist korda öeldakse lepingule «jah».
Hannes Astok: Olemasolev, ilma Lissaboni lepinguta olukord pole ju kokkuvõttes halb, Euroopa toimib kenasti. Euroopa Liit on konsensuse alusel arenev perekond ja ainult siis, kui kõik on uute lepetega päri, saab edasi minna. Ma usun, et tänases majanduskriisis on ka iirlased, keda kriis on valusalt puudutanud, valmis otsima uusi lahendusi ning nendegi huvides on Euroopa jõuline areng.
Urve Tiidus: Kui tagantjärele analüüsida, miks iirlased ütlesid Lissaboni lepingule «ei», siis põhjuseks oli kindlasti vähene informeeritus, mis selles lepingus ikkagi on. Meenub, et üks iiri poliitik teatas valimiste eel, et isegi tema pole mahukat lepingut läbi lugenud. Küllap see mõjutas ka avalikku arvamust. Ikka vana tõde - infot pole mitte kunagi küll. Kui inimesed rohkem kursis, küllap siis mõistavad leppe vajalikkust. Kui ka siis hääletavad vastu, no siis on juba läbirääkimiste küsimus, mis peaks lepingus teisiti olema. Nagu ikka need asjad lepingute puhul käivad.
Tõnis Kõiv: Ei pea õigeks juba ette arutada negatiivseid stsenaariume, mida tuleb ette võtta järjekordse «ei» korral. Loodame ikka jaatavale vastusele.
Kalev Kallemets: Tuleb analüüsida, mis olid «ei» põhjused ning konsulteerida, kas Iirile saab luua teatud eritingimusi Lissaboni leppe raamides.