Sotsid: mida teha, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule taas «ei»?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivari Padar
Ivari Padar Foto: Peeter Langovits

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida teie arvates tuleks teha siis, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule ka teist korda «ei»? Vastavad sotside kandidaadid.


Ivari Padar: Esiteks on kindel, et sedavõrd tark rahvas nagu iirlased kaks korda ei eksi. Eks tänaseks vaatavad need populistid, kes nii seal kui siin väitsid, et raha kasvab puu otsas, silmad häbi täis otsa majanduskriisile. Nemad seda lahendada ei suuda, lahendusi suudab anda vaid Euroopa Liit ühiselt.

Katrin Saks: Rahvusvaheline õigus on formaalne: euroliidu aluslepe, mis on samuti rahvusvaheline lepe, peab olema jõustumiseks ratifitseeritud kõikide liikmesriikide poolt, kui just liikmesriigid ei otsusta ühehäälselt, et lepe jõustub juhul, kui selle ratifitseerib näiteks valdav enamus. See ei kehti paraku ei Lissaboni ega ühegi eelmise ELi alusleppe puhul. Kuniks kõik liikmesriigid pole lepet ratifitseerinud, see ei kehti ja sinna ei saa midagi parata. Seniks tuleb olemasolevate lepetega hakkama saada. Pooldan Lissaboni lepingut, millega tõhustub kogu ELi otsustusprotsess. Peame valvsad olema, et ei toimuks kellegi «rongist» mahajätmist, kui nemad on meist erinevalt otsutanud. Tuleb kõhklejaid järele oodata ja hoiduda igati eri klubide tekkimisest ELi sees.

Sven Mikser: Praegu tuleb teha kõik selleks, et Lissaboni lepe saaks ellu rakenduda, plaan Bga tegelemine võiks selle eesmärgi jaoks olla vastuproduktiivne. Euroopa Liit saab kahtlemata toimida ka Lissaboni leppeta - täna ta ju toimib - ent oluliselt kasvanud Liidu puhul kannatab Lissaboni leppe korstnasse lendamise korral Liidu toimimise tõhusus. Ka on oluline, et edasine laienemine, ka pärast Horvaatiat, saaks jätkuda.  

Kadi Pärnits: Ehk jääb iirlastelt teistkordne «ei» tulemata. Kuid kui iirlased lepingule järjekordselt «ei» ütlevad, tähendab see tõenäoliselt seisakut kokkulepitud arengutes ja pikemas perspektiivis järjekordset revisjoni ühistes reeglites ja poliitikates.

Hannes Rumm: Sellistele küsimustele vastatakse euroliidus pärast rahvahääletuste tulemuste selgumist.  

Jüri Tamm: Ootame ära referendumi tulemused.

Mark Soosaar: Sõltub, millistel põhjustel Iirimaa «ei» ütleb. Kui see on taas emotsionaalne, siis saame kasutada mõjutusvahendeid. Europarlamendi lobby on selleks õige koht. Kui aga «ei» sünnib ratsionaalsetest kaalutlustest, siis on vaja neid analüüsida.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles