Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida teie arvates tuleks teha siis, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule ka teist korda «ei»? Vastavad Roheliste erakonna kandidaadid.
Rohelised: mida teha, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule taas «ei»?
12. mai 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marek Strandberg: Siis tuleb ette võtta Euroopa ühishuvide oluliselt parem selgitustöö. Igaühe tasemel selgitustöö, et tõepoolest teha arusaadavaks ühise välispoliitka, ühise energiapoliitka ja muude ühtlustatud poliitikate vajadus. See muidugi eeldab ilmselt ka muutusi Euroopa Liidu korralduse demokraatlikumaks muutmisel ning muu hulgas ka Euroopa Parlamendi rolli laiendmaist näiteks seotult suhetega Euroopa Komisjoniga. Teadupoolest ei ole Euroopa Komisjon, kui Euroopa ühisvalitsus, täna Euroopa Parlamendi määratav-kinnitatav.
Peep Mardiste: Ma ei usu Iirimaa teistkordsesse «ei»-sse, kuid selle korral oleks mõistlik aeg maha võtta. Kindlasti poleks Iirimaa teistkordse «ei» järel põhjust Euroopa Liidu kriisis iirlasi süüdistada. Eurooplaste usalduse taastamiseks tuleks sellisel juhul Euroopa Liidu alusleppeid edasi arendada rahulikumas tempos. Erinevalt eliidist pole euroliidu kodanikele olulisim mitte liikmesriikide häälte vahekord institutsioonides, vaid pigem liidu läbipaistvus, kaasav seadusloome, demokraatlik kontroll otsuste üle ning inimeste põhiõiguste kaitse. Kui Iirimaalt tuleks teinegi «ei», võikski lahenduseks olla liikmesriikide poolt Euroopa Demokraatia Akti ettevalmistamine ja sõlmine sarnaselt 1986. aasta Ühtse Euroopa Aktile.
Euroopa Demokraatia Akt võiks hõlmata mahukast ja ambitsioonikast konstitutsiooniprotsessist neid osi, mis kaitsevad ja süvendavad Euroopa Liidu kodanike õigusi. Nendeks osadeks võiks olla näiteks põhiõiguste harta, Euroopa Liidu eesmärgid ja väärtused, demokraatlikult valitud Euroopa Parlamendi kaasotsustusõiguse laienemine seadusloomes, Euroopa Kohtu järelvalvetegevus, kodanikualgatuse tugevdamine läbi võimaluse algatada uue õigusakti loomine miljoni eurooplase allkirjaga. Lisaks võiks Euroopa Demokraatia Akt ehk Euroopa Liidu kodanike lepe luua mehhanismi Euroopa Liidu aluslepete kinnitamiseks edaspidi läbi üle-euroopaliste referendumite. Selliselt baasilt edasiarendatud Euroopa Liit ei tohiks olla ühegi liikmesriigi kodanikele vastumeelne.