Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher peab oluliseks, et aprillirahutuste korraldamises süüdistatute kohtuasi saaks hinnangu ka riigikohtus.
Vaher: loodan, et pronksotsus kaevatakse edasi
12. mai 2009, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõigepealt loodan, et prokurör kaebab otsuse edasi, sest lõpliku seisukoha kujundamine riigikohtus on ka kohtupraktika seisukohalt tähtis,» rääkis Vaher Postimees.ee'le.
Teatavasti rakendati karistusseadustiku 238. paragrahvi Eestis esimest korda.
«Ootan suure huviga ringkonnakohtu argumentatsiooni, mis loodetavasti on oluliselt põhjalikum ja sisukam esimese astme kohtu omast,» rääkis Vaher.
«Meenutan, et esimese astme kohus pidas kohtualuseid süütuteks peamiselt sel põhjusel, et need ei olnud võimelised ega suutelised mingit massilist korratust organiseerima, pidades neid sisuliselt ullikesteks.»
Ringkonnakohtu otsus suurendab Vaheri sõnul veendumust, et riigivastaste kuritegude peatükki tuleb muuta ja täiendada, kaasa arvatud konkreetselt massiliste korratuste organiseerimise paragrahvi.
«Olen koos Urmas Reinsaluga esitanud riigivastaste süütegude paketi, mis tuleb esimesele arutelule riigikogu õiguskomisjonis juba täna. Näeme vajadust kriminaliseerida lisaks organiseerimisele ka massilise korratuse ettevalmistamise ja ka sellisele kuriteole üleskutsumise.»
Tallinna ringkonnakohus jättis täna muutmata Harju maakohtu otsuse, mis mõistis õigeks Dimitri Klenski ja teised pronksrahutuste korraldamises süüdistatud.
Süüdistuse kohaselt korraldasid Dmitri Linter, Maksim Reva, Klenski ja Mark Sirõk 2007. aasta 26. ja 27. aprillil Tallinnas massilisi korratusi, millega kaasnesid rüüstamised, purustamised, süütamised ja vastuhakud võimuesindajatele.
Kapo pidas kõik peale Klenski kinni ööl vastu 27. aprilli ning päev hiljem nad vahistati. Sirõk vabanes vahi alt 2007. aasta 13. juunil, ülejäänud kaks 16. novembril.
Karistusseadustikus sätestatakse, et paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, karistatakse süüdimõistmisel ühe- kuni viieaastase vangistusega.