Eesti Karsklusliidu esimees Lauri Beekmann ütles, et ühe tööstuse eneseregulatsioon ei saa olla alternatiiviks riiklikule regulatsioonile.
Karsklusliit: eneseregulatsioon ei asenda riiklikku regulatsiooni
26. märts 2013, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevad uuringud näitavat, et kõige efektiivsem viis alkoholi tarbimist vähendada, eriti noorte puhul, on riiklikud piiravad regulatsioonid, ütles Beekmann Postimehele.
«Õlletootjate liidu otsus vähendada siirdri ja longdringi kangust on tervitatav ja tore aga see ei saa olla asendusaineks piirangutele, mis on näiteks kirjas Rohelises Raamatus. Kui selle siht on ennetada riikliku regulatsiooni kehtestamist on tegu aga negatiivse sammuga.»
Ta märkis, et kui aga õlleliidu otsuse tulemusel jäetakse hinnatõus, ei vähendata alkoholi kättesaadavust või ei piirata reklaami, on karskusliit kindlasti selle vastu.
Beekmanni hinnangul võib vähendatud alkoholisisaldusega siirder ja longdrink pigem suurendada tarbimist ja seda nii noorte, kui täiskasvanute seas.
«Kuna seda ei peetagi alkoholiks tulenevalt madalast alkoholisisaldusest. Euroopas on olemas riigid, kes on alkohoolsetele mullijookidele pannud erimaksu peale, eesmärgiga, et see ei oleks atraktiivne noortele.»
Beekmanni sõnul on tänaseks barjäär vastiku maitsega täiskasvanute joogi ja limonaadi vahel hägustunud ning see on probleem. «Kogu see tooterühm mängib olulist rolli limonaadilt alkoholi sisaldusega joogile üleminekul.»
Ta lisas, et riik pea seadma nõutud piirangud ning kehtestama reeglid, mida tootjad on kohustatud järgima.