/nginx/o/2013/01/21/1531492t1h5c54.jpg)
Valitsus arutab neljapäeval Eesti seisukohti Euroopa Parlamendi ja nõukogu tubakadirektiivi osas, seejuures pole aga direktiivi menetlemist juhtinud sotsiaalministeerium riigi seisukohtade koostamisel arvestanud ei teiste ministeeriumite ega ka jaemüüjate, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja või tootjate seisukohaga. Rääkimata sellest, et oleks hinnatud direktiivi majanduslikke mõjusid.
Samuti ei ole ministeerium poole aasta jooksul kordagi sisuliselt vastanud ühegi jaemüüja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja või tootja direktiivi või tubakapoliitika rohelist raamatut puudutavale kirjale.
Sotsiaalministeeriumi koostatud seiskohtade kohaselt on Eesti enamike direktiivi muudatustega kriitikata päri. Seda seisukohta ei jaga majandusministeerium, rahandus- ega justiitsministeerium.
Vastavalt Lissaboni lepingule on liikmesriikidel õigus Euroopa Liidu initsiatiivide osas läbi viia subsidiaarsuskontroll - veendumaks, kas Euroopa algatused riivavad liikmesriikide õigusi samu küsimusi ise oma äranägemise järgi reguleerida. Eesti võiks tubakapoliitikat kujundada läbi rohelise raamatu, valitsuse laual on aga ülemuslik direktiiv.
Subsidiaarsuskontrolli raames oma vastuseisust direktiivile teatanud Tšehhi, Rumeenia, Itaalia, Kreeka, Bulgaaria, Portugal ja Poola. Nimetatud riigid leiavad, et Euroopa Komisjon taotleb aktiivse õigusloome kaudu endale suuremat pädevust ja volitusi liikmesriikide kaubandusreeglite üle. Meie riigikogu ei ole võimalust oma arvamust avaldada kasutanud peaaegu mitte kunagi, samuti ka tubakadirektiivi puhul.
Eelkõige on tubakadirektiivi eesmärk mõjutada tubakatoodete tarbimise alustamist. Suitsetamise levimusmäär on Eesti noorte hulgas üks Euroopa Liidu kõrgemaid, samuti on meil teiste liidu riikidega võrreldes kõrgem suitsetamisega seotud surmade osakaal. Direktiiviga peaks see muutuma, kuid uued reeglid toovad seejuures kaasa ebaseadusliku kaubanduse kasvu. Nii konjunktuuriinstituudi, uuringufirma Nielseni, maksu- ja tolliameti andmed kinnitavad ühtemoodi, et Eesti on illegaalse turu mahu osas Euroopa üks suuremaid. Konjunktuuriinstituudi hinnangul jääb riigil salasigarettide arvelt saamata tulu 52 miljonit eurot aastas.
Kuna valitsus arutab neljapäeval Eesti seisukohti direktiivi osas, saatis Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon valitsuse liikmetele kirja suunates valitsuse tähelepanu direktiivi võimalikele negatiivsetele mõjudele ja kutsus valitsust üles seisma direktiivile vastu. Kirja fookus oli seatud vastuseisule plaanile keelustada mentooliga ja peenikesed sigaretid, mis moodustavad läbimüügilt tootjate hinnangul 20 protsenti Eesti tubakatoodeteturust.
Kui direktiiv 2015.–2016. aastal jõustub, peavad tubakatoodete pakenditel olema suuremad hoiatused kõigil pakendi külgedel, kattes 75 protsenti pakendi esi- ja tagaküljest. Direktiiviga soovitakse muuta pilthoiatused kohustuslikeks, keelustada maitse- või lõhnaainetega sigaretid ja tubakas, seal hulgas ka mentooliga sigaretid. Lisaks näeb direktiiv ette peenikeste sigarettide keelustamise, pakenditel olevate värvide ja muude kujunduselementide kasutamise piiramist ning sigarettidele standard suuruse kehtestamist.