Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis niinimetatud pronksöö kohtuasjas neljale kaebajale hüvitise protseduuriliste rikkumiste eest, samas pidas kohus teisi kaebusi vastuvõetamatuteks.
Euroopa kohus mõistis pronksöö kohtuasjas neljale hüvitise
28. märts 2013, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Inimõiguste Kohus langetas neljapäeval otsuse niinimetatud pronksiöö kohtuasjas ehk kohtuasjas Korobov ja teised Eesti vastu, teatas kohus.
Kohtuasjas oli ühte menetlusse liidetud seitsme inimese, kellest kolm on Eesti ja kaks Venemaa kodanikud ning kaks määratlemata kodakondsusega, kaebused. Politsei pidas kõik kaebajad kinni aprillirahutuste ajal kas 27. aprillil või 28. aprillil 2007. Hiljem esitasid nad eraldi avaldused politsei suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Ühegi avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustatud ja lõpliku kohtuastmena otsused teinud Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitatud kaebusi.
Kaebuse esitajatest on 1959. aastal sündinud Aleksandr Korobov, 1992. aastal sündinud Sergei Kovaljov ja 1983. aastal sündinud Gennadi Mihhaidarov Eesti kodanikud, 1985. aastal sündinud Rostislav Makariev ja 1981. aastal sündinud Dmitri Tarasov Venemaa kodanikud ning 1977. aastal sündinud Sergei Petrov ja 1970. aastal sündinud Valeri Zatvornitski määratlemata kodakondsusega.
Seitse inimest esitasid kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kaebused olid seotud inimõiguste konventsiooni ebainimlikku ja alandavat kohtlemist (artikkel 3), õigust isikuvabadusele ja -puutumatusele (artikkel 5), õigust õiglasele kohtumenetlusele (artikkel 6) ning diskrimineerimise keeldu (artikkel 14) käsitlevate artiklite väidetava rikkumisega.
Inimõiguste kohus leidis, et artikli 5 lõike 1 alusel esitatud kaebused on kõik vastuvõetamatud, kuna ükski kaebaja ei ole esitanud kinnipidamise seaduslikkuse kohta kohaseid riigisiseseid kaebusi. Artikli 5 lõike 5 kohta leidis kohus, et kuna selle lõike puhul rikkumist ei ole tuvastatud, ei ole hüvitise maksmine antud asjas kohaldatav.
Artikli 3 alusel esitatud kaebustes tuvastas kohus ühe sisulise rikkumise ja nelja kaebaja suhtes protseduurilise ehk uurimiskohustuse täitmatajätmise rikkumise.
Kohus leidis, et kaebaja Petrovi suhtes oli kasutatud ülemäärast jõudu ning mõistis Petrovile mittevaralise kahjuna 14 000 eurot. Kaebajate Korobovi, Mihhaidarovi ja Zatvornitski suhtes leidis kohus, et artikli 3 rikkumist ei ole. Samas otsustas kohus, et nende nelja kaebaja kaebusi väärkohtlemise kohta ei olnud kohaselt uuritud ning mõistis protseduurilise rikkumise eest Korobovile, Mihhaidarovile ja Zatvornitskile igaühele 11 000 eurot.
Kõigi nelja kaebaja kohtukuludeks mõistis kohus ühiselt 3000 eurot.
Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNSile, et Eestil on aega kolm kuud kaaluda, kas taotleda asja edastamist Euroopa inimõiguste kohtu 17-liikmelisele suurkojale.
2010. aasta septembris tegi Euroopa inimõiguste kohus samas asjas osaotsuse, milles tunnistas suure hulga kaebusi vastuvõetamatuks.
Tallinnas Tõnismäel asunud matmispaigas alanud kaevetööde ettevalmistused vallandasid 26. aprillil 2007 massirahutused, millega kaasnesid rüüstamised, purustamised, süütamised ning vastuhakud võimuesindajatele.
Rahutuste korraldamises olid kohtu all Öise Vahtkonna juhid Dimitri Klenski, Dmitri Linter ja Maksim Reva ning nende mõttekaaslane Mark Sirõk. Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus mõistsid nad õigeks. Riigikohus otsustas 23. juulil 2009 riigiprokuratuuri kassatsioonkaebusele menetlusluba mitte anda.
Aprillirahutuste käigus sai surma üks inimene. Venemaa kodanik Dmitri Ganin ja tema sõber Oleg sattusid rünnaku alla 2007. aasta ööl vastu 27. aprilli Tatari tänaval. Ganin sai rünnakus noahaava, millesse ta suri. Uurimine Ganini tapjat ei tuvastanud. Venemaa on Ganini surma kasutanud propagandasõjas Eesti vastu.