Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts leiab, et kuigi valijad eeldaksid parteidelt mõnevõrra väiksemaid kampaaniakulutusi, usuvad erakonnad siiski, et suuremad kulutused tõotavad neile valimistel edu, mistõttu lastakse kampaaniaks käiku kõik ressursid, mis erakondadel on.
Saarts ütles Postimehele, et väga pompöösseid kampaaniaid ei ole avalik arvamus ja laiem valijaskond Eestis kunagi heaks kiitnud. «Suuri kampaaniakulutusi on minu meelest tauninud nii tavavalijad kui ajakirjandus. Pole kuulnud, et keegi mõjukatest arvamusliidritest erakondade suurt kulutamist väga heaks kiidaks ja arvaks, et mida rohkem kampaaniatele raha läheb, seda parem Eesti demokraatiale,» ütles ta, lisades, et laiemalt kindlasti eeldatakse, et erakondade kampaaniakulutused oleksid madalamad.
Samal ajal ei tähenda see tema sõnul, et suuri valimiskulutusi tegevaid parteisid ei valitaks või valija neid ignoreeriks. «Kampaaniakulutuste suurus pole nüüd küll oluline mõjutaja valimisotsuse tegemisel – et valija hindaks kampaaniate mahtu ja valiks vähem kulutavad erakonnad. Valimisotsust mõjutavad ikkagi teised tegurid,» lausus Saarts.
Tema sõnul lähtuvad erakonnad seega valimisteks valmistudes eelkõige oma võimalustest. «Iga partei tegutseb vastavalt oma võimalustele ja kui on ressursse, siis üldiselt pannakse need kõik ka käiku,» märkis ta.
Saartsi hinnangul on võimalik erakondade rahavajadust ja reklaamikulutusi mõnevõrra vähendada, kui vähendada näiteks parteide riigieelarvelist rahastamist või seada kampaaniakuludele ülempiir. Siiski ei too see tema hinnangul kaasa valimiskulude märgatavat alanemist.
Tema sõnul on ka teiste riikide kogemused kinnitanud, et näiteks kampaaniakulude ülempiir ei pane erakondi oluliselt vähem kulutama. «Alati on võimalik näidata neid kulutusi mõnelt teiselt eelarverealt, kas läbi MTÜde, läbi varifirmade (kui nüüd edaspidi lubatakse juriidilistel isikutel taas annetada) või kasutada kampaaniaks riigi ja omavalitsuste ressurssi, mida teeb näiteks usinalt Keskerakond ja vähemavalikult ka teised erakonnad. Siin on mitmeid võimalusi,» rääkis ta.
Nii polegi Saartsi sõnul põhjust uskuda, et parteide kampaaniakulusid saaks järsult vähendada. «Loota, et me pöördume tagasi 70- või 80-aasta tagusesse aega, kus ei ole telereklaami, internetti, kulukaid välireklaame ega muid moodsaid meediakanaleid valimiskampaaniate tegemiseks, on utoopia,» ütles ta.