Keskerakond: mida arvate eurost?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edgar Savisaar
Edgar Savisaar Foto: Peeter Langovits

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida arvate eurost ja sellega liitumise kriteeriumitest? Mida teha siis, kui mõni eurotsooni riik peaks pankroti äärele sattuma? Vastavad Keskerakonna kandidaadid.


Edgar Savisaar:

Euro on Euroopa Liidu ühisraha ja sellisena autoriteetsem ja mõjusam mistahes liikmesriigi enda rahast. Eriti tähtis on euro väikestele ja majanduslikult suhteliselt nõrkadele, sest eurole üleminek lõpetaks need mured, mis on seotud kohaliku raha nõrkusega ja võimaliku vahetuskursi muutumisega, kaotaks enamuse konverteerimiskuludest, alandaks intresse. Samas ei ole euro imerohi, mis teeks olematuks muud majanduse nõrkused ja majanduspoliitika vead. Euroga ühinemise kriteeriumid kehtestatigi selleks, et konkurentsivõimetud või valet majanduspoliitikat ajavad riigid ei saaks enne, kui nad on oma majanduse ja majanduspoliitika korda saanud, ühineda euroga ja seeläbi eurot ennast nõrgendada. Lisaks sellele on mitme euroga enneaegselt ühinenud maa kogemus näidanud, et euro võib kõigile eelistele vaatamata saada ikkagi selliste maade majandusarengule takistuseks. Kriteeriumid on vajalikud ja elu on näidanud, et mõlemale poolele on kasuks, kui nende formaalse täitmise kõrval neid ka sisuliselt täidetakse.


Eestile käivad sisuliselt kõik kriteeriumid hetkel üle jõu. OECD soovitab Eestil tungivalt lõpetada senine sõge üritamine, sest see toob Eestile kasu asemele kahju. Eelarve selline kärpimine nagu Eestis, ei aita meil kriisist väljuda, vaid süvendab seda veelgi.


Samuti on selge, et Eesti ei suudaks täita võlakirjade intressi kriteeriumit ja on karta, et kui meie valuutakomitee jätab ELi ilma võimalusest meie valmisolekut läbi vahetuskursi hoidmise võime kontrollida, siis soovitakse seda teha läbi intressimehhanismi. Ei saa ju olla nii, et osa riike võetakse rahaliitu nelja ja osa kahe kriteeriumi järgi.


Tundub, et asjaolul, kas riigis on kasutusel euro või seda pole, riigi pankroti ohu seisukohalt erilist tähtsust ei ole. Euroopa riikidest jõudis kõige esimesena täieliku pankroti ohtu Island, kes pole ei ELi, veel vähem aga rahaliidu liige, kuid ära ta päästeti. Samas ei läinud palju paremini ka eurot kasutaval Iirimaal, kelle finantssektori fiasko tõi Iirimaale SKTd kahe ja poole kordselt ületavad kohustused. Loetelu võib jätkata, sest SKTst tunduvalt suuremaid väliskohustusi, mida ilma täiendava välisabita ei suudeta korraldada, on õige mitmel ELi riigil ja Eesti pole oma riskide poolest nende hulgas just viimasel kohal. Ja seda täiesti sõltumatult sellest, kas meil on euro või kroon.

Siiri Oviir: Euroga liitumise kriteeriumides ei tohiks näha pelgalt aritmeetilisi näite. Liitumiskriteeriumid on sihitud stabiilse ja jätkusuutliku majandusruumi olemasolule. Riigile, kes on võtnud eesmärgiks euroga liituda, peaks olema see tegutsemisjuhendiks. Sõna «solidaarsus» ei ole ELis sõnakõlks. Liikmesriigid, kes on sattunud tõsistesse majandusraskustesse, saavad ELilt tuge (nt. Kreeka, Iirimaa, Läti). Vahet ei tehta, kas riik kuulub euroalasse või ei.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles