«See on vana tõde, et raske õppustel, kerge lahingus,» ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, lisades, et rahuaegsed õppused tuleb teha võimalikult keeruliseks, siis tundub kriisi- ja sõjaajal tegutsemine kerge.
Laaneots: rahuaegsed õppused peavad olema võimalikult rasked
13. mai 2009, 18:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laaneots inspekteeris täna maaväe suurõppust Kevadtorm 2009, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.
Kaitseväe juhataja inspekteeris õppuse juhtstaabi, 1. jalaväebrigaadi staabi ja 2008/2009. väljaõppeaasta jalaväepataljoni staabi tööd ning maastikul tegutsevaid allüksuseid.
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul on maavägi kahe viimase aasta Kevadtormiga kõvasti arenenud, ent selle aasta õppusele tervikuna on veel vara hinnangut anda.
«Juhtisin tähelepanu teemadele, mida tuleb veel lihvida, mida saab veel paremini teha,» ütles
kindralleitnant Laaneots. «Meeste moraal on hea. Pataljon peab oma lahinguvõimet järgmisel nädalal õppuse otsustavas osas maaväe staabile tõestama.»
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2009 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi raames. Kevadtorm 2009 esimese kahe nädala jooksul treenib 1. jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2008 aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused suu kokku üheks jalaväepataljoniks.
Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane lõpuharjutus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid lahinguliike: viituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast õppekogunemisel. Õppusel osaleb peaaegu 3000 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.