73-aastast Jevgeni Seleznjovi on paljud inimesed märganud Kadrioru pargis jooksmas ja ehkki mõne arvates on ta eksinud balletiartist või plehku pannud patsient, on ta tegelikult täiesti adekvaatne elektromehaanik ja harrastusjoogi, kes täidab enda välja mõeldud treeninguprogrammi vuplite väel ja kõõrdpilke eirates iga ilmaga.
Jevgeni Seleznjovi võimlemisharjutused on tema omalooming. Elektromehhaaniku haridusega Jevgeni on inspiratsiooni saanud kümnetest joogaõpikutest, mida ta viimase 30 aasta jooksul on eriti usinalt tudeerinud, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».
Idamaade lõdvestustehnikate fänn on loonud originaalse harjutustesüsteemi, millest võiks suisa eraldi õpiku välja anda. Seleznjovi leivanumbrite hulka kuulub näiteks kotkaiste, sfinksipoos, karukõnd ja muidugi kuldne kolmnurk. Kogu see omalaadne akrobaatika möödub budistliku maailma kuulsate mantrate saatel, mida Jevgeni tundub päris hästi valdavat.
Kogu see kodune võimlemistehnika on siiski alles kerge eelmäng märksa radikaalsemaks treeninguks. Märtsikuu kargel hommikul, kui väljas on 9 külmakraadi, paneb aktiivne Jevgeni nappide vuplitega läbi Kadrioru ajama. Kuid see polegi mitte niivõrd klassikaline sörkjooks, vaid tervislik kulgemine enda loodud tehnika saatel.
Kui Jevgeni 1980ndate algul maika seljast viskas ja end karastama hakkas, proovis ta joosta ka paljajalu, kuid sai õige pea aru, et tossudega jäävad jalatallad ka terveks. Alles 42-aastaselt regulaarsete jooksutrennidega alustanud mees on aga tänaseks kõikidest tervisehädadest prii.
Vanahärra jaoks on jooksmine suur nauding, olenemata sellest kas väljas on +20 või -20 kraadi. «Meie kliimas oli kõige külmem ilm, mil ma jooksin, -18 kraadi. See oli juba päris kõrbe. Joosta iseenesest oli lihtne, aga kui käisid suplemas ja merest välja tulid, tuli väike värin sisse. Aga pärast oli juba kõik korras,» räägib ta.
Tervisesport hoiab Jevgeni toonust nii kõrgel, et ka tööandja ei taha meest veel pensionile lasta. Ta on tänase päevani hinnatud elektromehaanik Paldiski sadamas.
Kuigi Jevgenil on kaks last, seitse lapselast ja juba ka üks lapselapselaps, pole kargetel spordihommikutel kahjuks kedagi seltsiliseks võtta. Nii radikaalseid mehi lihtsalt teisi ei ole.