Politsei selgitas Postimehe artiklis kirjeldatud surnud mehe kadumist sellega, et kui avariigrupp jõudis sündmuskohale Mustamäel, oli kiirabi kannatanu juba ära viinud ja seepärast ei olnud politseil edasise kohta enam infot.
Politsei: meie kannatanut ei näinud
4. aprill 2013, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda, et juht suri, kuulis politsei tõesti paar-kolm päeva hiljem,» tunnistas Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang. Tema sõnul ei ole omaste teavitamise reeglid tegelikult kirjalikult paika pandud, vaid on kiirabi ja politsei vaheline suuline kokkulepe. «Selle juhtum puhul on tekkinud lubamatu ja lähedaste jaoks kindlasti ebameeldiv infosulg,» ütles Sang.
Tallinna kiirabi juht Raul Adlas selgitas, et liiklusavarii puhul on kindel skeem, mille järgi surmajuhtumit uuritakse – kuna avarii on kindlasti välisfaktorist tingitud surm, siis uurib seda politsei, tehakse ekspertiis, antakse hinnang, mille tagajärjel inimene suri, ehk surnukeha läheb politsei valdusesse ning politsei otsib üles omaksed ja teavitab neid. Kui inimene sureb haiglas, siis otsib üles ja teavitab omakseid haigla.
Aga kui surm saabub kiirabiautos ja haigla teda vastu ei võta? «Patsiendid ei saa kiirabiautosse jääda. Kiirabi tuvastab surnuid sündmuskohal, aga sel juhul peavad sündmuskohal olema ka patsiendi omaksed. Kui omakseid juures ei ole, on see taas politseiline juhtum ja politsei otsib üles ka omaksed,» rääkis Adlas.
Kiirabil on ülesanne surm tuvastada ja edasi tegutsevad kas haigla või politsei. Kiirabil pole kohustust kedagi informeerida, neil pole vastavaid andmeidki. «Kui surm on saabunud liiklusavarii tagajärjel, on see politseiline juurdlus, mis peab selgitama välja, mis asjaoludel ja kuidas see juhtus. Selline on eeskiri. Inimene ei saa jääda ripakile kahe süsteemi vahel,» lausus kiirabi juht.
Kuidas surnukeha surnukuuri satub? «Ega keha olegi nii oluline. Tähtis on, et dokumendid on korras. Surnukuuri ei saa viia lihtsalt suvaliselt inimesi, alati peab olema keegi, kes suunab. Surnukuur on lihtsalt üks ruum, firma, kes hoiab kehasid. Kindlasti pole see aga firma, mis väljastab pabereid, akte, informeerib. See ei saa nii olla. Suunaja peab enne olema täitnud kõik vajalikud dokumendid, informeerinud, registreerinud, viinud läbi juurdlused, väljastanud ekspertiisiaktid, väljastanud surmatunnistuse. Surnukuur ei puutu ruumina asjasse. Ikka kas haigla või politsei asi,» selgitas Adlas.
Kuna kirjeldatud juhtumi puhul inimene üldse haiglasse ei jõudnudki, siis jääb üle politsei.