Koolid peavad sellest aastast alates salvestama kõik suulisi riigieksamid, et vaidluste korral oleks võimalik probleeme lahendada.
Koolid peavad hakkama kõiki suulisi riigieksameid salvestama
7. aprill 2013, 18:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksamite suulise osa vastuseid on koolid pidanud tegelikult salvestama juba 1997. aastast, kuid ainult juhul, kui õpilane selleks eelnevalt soovi on avaldanud.
«Selline võimalus loodi, sest kui õpilane esitas peale eksamit suulise osa läbiviimise, intervjueerimise või hindamise kohta vaide, oli seda võimalik lahendada vaid salvestise olemasolul,» selgitas sihtasutuse Innove kommunikatsioonijuht Eeva Sirel.
«Kahjuks ei palunud suur osa vaide esitanud eksaminandidest siiski eksami suulise osa salvestamist. Seega ei olnud siiani vaidekomisjonil tõendusmaterjali puudumise tõttu võimalik nende vaideid läbi vaadata,» lisas ta.
Sel põhjusel ongi alates sellest õppeaastast kõikide eksaminandide suuliste eksamiosade salvestamine kohustuslik.
Sireli sõnul on viimastel aastatel olnud vaide esitajaid 50-60 ringis. Suulise osa salvestused on aga olemas olnud vaid paaril üksikul.
Salvestisi säilitatakse nagu eksamitöidki kolm aastat. Innove kinnitusel analüüsitakse salvestusi koostöös kõrgkoolidega. Tulemusi kasutatakse ka õppekava õpitulemuste, suulise eksami formaadi ja hindamiskriteeriumide korrigeerimisel. Samuti kuulavad hindajad ja intervjueerijad neid eksamiks ette valmistavatel koolitustel.
Innove hinnangul ei peaks kohustuslik salvestamine koolidele otseselt lisakulutusi tekitama, sest salvestamise õigus on riigieksamite puhul kehtinud alates 1997. aastast. «Koolidel peaks seega vajalikud vahendid ja kogemused olemas olema tänu nii aastatepikkusele nõuetekohastele riigieksamite läbiviimisele kui ka kaasaegsete keeleõppemeetodite kasutamisele,» märkis Sirel.
«Kõikide võõrkeeleeksamite suuliste osade salvestamist on planeeritud juba 2009. aastast, lõplik määruse muudatus võeti vastu eelmise õppeaasta lõpus ning koolide juhtkondi ja keeleõpetajaid teavitati aegsasti selleks, et neil oleks võimalik vajadusel salvestamiseks vajalikud ettevalmistused teha,» märkis kommunikatsioonijuht.
Suulised riigieksamid tehakse võõrkeeltes ning eesti keele eksami teise keelena sooritamisel.
Tänavu registreerus riigieksamitele kokku 12 026 eksaminandi. Eesti keele kui teise keele riigieksamile, mis on kohustuslik vene õppekeelega koolides, registreerus 2681 inimest. Inglise keele eksamit soovib teha 6805 noort, vene keele võõrkeelena riigieksamit on valinud 378, saksa keelt 220 ning prantsuse keele riigieksamit 42 eksaminandi.
Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad õpilased sooritama viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Riigieksameid on võimalik teha ka enne lõpuklassi, kui eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused on läbitud.