Vangidel tuleb hakata oma vaiete tõlkimise eest ise maksma

Ümbrik. Foto on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Varsti tuleb võõrkeelseid vaideid esitanud vangidel ise hakata oma pöördumise tõlkimise eest maksma, siiani kattis need kulud riik.

Justiitsministeeriumil on valminud määrus, mille kohaselt hakkab vangla edaspidi saatma kinnipeetava võõrkeelse vaide enne ministeeriumile edastamist tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping.

Tõlkimise kulud tuleb katta kinnipeetaval endal ning tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel.

Enne võõrkeelse kaebuse vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt kirjaliku nõusoleku selle kohta, et pärast tõlkija arve esitamist arvestab vangla tõlkimisele kulunud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha.

Tõlketeenuste hinnakiri ning raha arvutamise kord tehakse enne allkirja võtmist kinnipeetavale vangla poolt teatavaks.

Kui vang pole nõus tõlkimise eest tasuma, kuigi ta arvel selleks raha on, siis saadetakse võõrkeelne kaebus ministeeriumile edasi.

Justiitsministeerium oma vastuses selgitab aga vangile, miks tema võõrkeelset pöördumist arutama ei hakata ning selgitab ministeeriumile edastatavate võõrkeelsete dokumentide tõlkimise protsessi.

Võõrkeelsete vaiete eest tasub vangla vaid juhul, kui kinnipeetaval pole selleks vanglasisesel isiklikul arvel raha.

Kui vang pole nõus tõlkimise eest maksma ja vangla on veendunud, et ta valdab piisavalt eesti keelt, siis jätab vangla vaide tõlkebüroole edastamata.

Kokkuhoid

Ministeerium põhjendab seda muudatust sooviga riigiraha kokku hoida. «Praktika on näidanud, et teatud juhtudel on kinnipeetavad hakanud pahatahtlikult ära kasutama seda, et nende maksejõuetuse puhul (nagu seda on suur hulk kinnipeetavaid), on vanglal kohustus tasuda tõlketeenuse eest,» seisab seletuskirjas.

Samuti peaks see kaudselt kaasa aitama ka kinnipeetavate resotsialiseerimisele, sest pärast vabanemist on oluline eesti keele oskamine, innustades neid üha rohkem eesti keele kasutusele ja õppimisele.

Hetkel on seaduses sätestatud tõlkimise regulatsioon kohaldatav nii kinnipeetava vaietele kui ka muudele kirjadele nagu märgukirjad, selgitustaotlused, teabenõuded jne.

Muudatuste kohaselt jääb tõlkimise regulatsioon kehtima ainult vaietele. Ehkki märgukirjad, selgitustaotlused või muud pöördumised võivad olla kinnipeetavale olulised, ei ole need otseselt seotud kinnipeetava õiguste ja vabaduste kaitsega, mistõttu ei pea nad ministeeriumi arvates omama sellist nn priviligeeritud tõlkimisskeemi, nagu see on vaiete puhul.