Eesti aja järgi eile kell 16.12 startis Prantsuse Guyanast orbiidile kanderakett Ariane 5 kahe teleskoobiga, mil nimedeks Herschel ja Planck.
ESA teleskoobid alustasid uurimisreisi kosmosesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku 1,9 miljardit eurot (29,7 miljardit krooni) maksma läinud taevapikksilmad hakkavad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) projekti raames detailselt kosmost uurima, et hankida uut informatsiooni selle päritolu ja arenguloo kohta.
Kourou stardiplatvormilt lähte saanud Ariane jõudis kosmosesse poole tunniga, mõlemad satelliidid eraldusid seejärel raketist enam kui
11 000 kilomeetri kõrgusel Maa kohal ning asusid kumbki paarinädalasele teekonnale oma vaatluspositsioonidele. Need asuvad umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel meie planeedist.
Euroopa suurprojekt
«See on tuhandete Euroopa teadlaste ja inseneride paljude aastate raske töö vili,» ütles ESA peadirektor Jean-Jacques Dordain BBC-le raketistardi eelõhtul. «Tehnoloogia nende satelliitide pardal on unikaalne ning teadus, mida need satelliidid teevad, on fantastiline.»
Herschel on suurim teleskoop, mida keegi kunagi kosmosesse on saatnud. Selle peamine, 3,5-meetrise läbimõõduga peegelpikksilm on poolteist korda suurem Hubble’i suurimast reflektorist. Vaatamata rekordilisele suurusele kaalub Herscheli peegel vaid 350 kilogrammi, kuna see ehitati ränikarbiidist.
Teleskoop on nii hea kvaliteediga, et näeb tähti läbi tolmu- ja gaasipilvede hetkel, mil nad sünnivad. Lisaks saab Herscheliga jälgida galaktikaid, mis õitsesid ajal, kui universum oli umbes poole noorem kui praegu.
«Herscheli abiga mõistame palju-palju paremini, kuidas tähed tekivad ja kuidas nad on kujunenud miljardite aastate jooksul. Ja seepärast aitab see meil kaudselt mõista, kuidas meie oma Päike ja päikesesüsteem kujunesid,» ütles Herscheli projektis kaasa lööv teadlane Göran Pilbratt intervjuus BBC-le.
Universumi sünni uurija
Ariane jõul taevasse lennutatav teine vaatlusjaam Planck on mõõteteleskoop, mille eesmärgiks on kaardistada kosmost. Planck hakkab tegema seni täpseimaid mõõtmisi nn kosmilisest mikrolainetaustast (CMB) ehk vanimast valgusest universumis. See on pärit ajast 380 000 aastat pärast Suurt Pauku.
Teadlaste sõnul on selles iidses soojusenergias temperatuurivariatsioone, mis aitavad inimkonnal mõista universumi varajast struktuuri. Planck on üldse kolmas kosmoseaparaat, mis CMB-d uurib.
«Planckil on seni teravaim pilk, tundlikemad instrumendid ja kõige laiem sagedusala,» selgitas Plancki-projekti teadlane Jan Tauber. «See lubab meil väga kõrge täpsusega kindlaks teha kõik universumi põhikriteeriumid: tema vanuse, sisu, kuidas ta arenes, tema geomeetria jne.»