Riigikogu põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste sõnul ei ole Rahvakogu enamikus ettepanekutes midagi põhimõtteliselt uut ning suur osa neist teemadest on juba praegu põhiseaduskomisjoni töös.
Maruste: suur osa Rahvakogu ettepanekutest on meil juba töös
7. aprill 2013, 22:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üksikute eranditega on need teemad meie laual juba olemas. Uus asi on näiteks rahvaalgatusena ettepanekute esitamine riigikogu menetlusse. Aga erakondade rahastamise ja erakondade demokraatia osas olid põhimõtteliselt samalaadsed ettepanekud juba meie käsutuses. Tegelesime sellega juba, aga siis tuli Rahvakogu initsiatiiv vahele ja need jäid seisma,» ütles Maruste BNSile.
Maruste sõnul oli ta nädalavahetusel Rootsis ja seetõttu on ta jõudnud Rahvakogu arutelupäeval tehtud ettepanekutega ainult põgusalt tutvuda.
«Kui ettepanekud on riigikoguni jõudnud, siis me vaatame, kuidas neid menetlema hakata. Need asjad tuleb ära grupeerida valdkondade järgi, kuhu nad kuuluvad ja siis vaadata, mis nendega edasi teha,» lausus Maruste.
Põhiseaduskomisjoni esimees tõdes, et lihtne on võtta deklaratiivselt vastu ettepanekuid, aga kui hakata neid seadustes rakendama, siis on neil seosed paljude teiste asjadega ja nad peavad olema omavahel koherentsed ehk kooskõlas. «Näiteks kui me tõmbame erakonna asutamiseks vajaliku liikmete miinimumnõude alla, siis tuleb põhjalikult kaaluda, kuidas jagada täpselt ära riigipoolne finantseerimine. Need asjad tuleb läbi arutada ja rehkendada, et kõik oleks põhjendatud ja tasakaalus,» lausus ta.
Maruste nentis, et enne riigikogu suvevaheaega ei jõua parlament tõenäoliselt Rahvakogu ettepanekuid läbi arutada ja võimalikke muudatusi seadustena vormistada.
«Ega need asjad nii ei käi, et me algatame Rahvakogu ettepanekute elluviimise seaduse eelnõu. Ei ole nii, et käib plõks ja asi on tehtud. Kõigepealt tuleb ettepanekud põhjalikult ära grupeerida seaduste alla ja algatada vastavalt sellele eelnõud. Eelnõu algatamiseks on olemas vastavad protseduurilised nõudmised. See kõik tuleb läbi teha ja ma kahtlen väga, kas seda jõuab enne suve teha. Kui me jõuame enne suve klaariks saada, et mida tuleb teha ja kuidas peaks seda tegema, oleks hea. Eelnõud erakonna demokraatia, valimisseaduse, rahvahääletuse või kaasamise kohta laiemas mõttes vajavad ettevalmistamist,» lausus Maruste.
Ta märkis, et ainsana on põhiseaduskomisjonil olemas eelnõu erakondade rahastamise kohta ja võib-olla saab komisjon selle aprilli jooksul sellisesse konditsiooni, et on võimalik see parlamendi menetlusse sisse anda ja heal juhul ka enne suve seadusena vastu võtta.
«Ma arvan, et Eesti demokraatias ei ole midagi fundamentaalselt mäda. Asi on täiesti normaalsuse tasemel. Asjad liiguvadki läbimõeldult ja rahulikult, mitte ülepeakaela tormates,» märkis Maruste.
Mullu novembris alanud niinimetatud jääkeldri protsess jõudis laupäeval Rahvakogu arutelupäevani, mil sajad inimesed kõikjalt Eestist said hääletada poliitika ja ühiskonnaelu teemasid käsitlevaid ettepanekuid, mille president Toomas Hendrik Ilves esitab teisipäeval riigikogule arutamiseks.
Tallinna lauluväljaku ruumides kogunes laupäeval arutelupäevale üle 300 inimese kõikjalt Eestist, osalejad valis juhuvaliku alusel välja uuringufirma TNS Emor, et esindatud oleksid kõik Eesti elanikkonnakihid üle kogu riigi. Rahvakogul osalejad hääletasid läbi 18 ettepanekut mis puudutavad erakondade rahastamist, erakondade toimimise korraldust, valimisi, inimeste kaasatust valimistevahelisel ajal ja teisi ühiskonnale olulisi teemasid.