Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: Europarlamendi järgmise koosseisu ajal tekib ilmselt võimalus reformida ELi ühist põllumajanduspoliitikat. Kas ja kuidas seda tuleks teha? Vastavad Keskerakonna kandidaadid.
Hästi toimival maaelul ja põllumajandusel on märkimisväärne mõju Eesti regionaalsele arengule, maaelu vajab järjepidevat toeta¬mist. Maa¬toot¬jatel peavad olema võimalused efektiivse ja konkurentsivõimelise majanduse arendamiseks. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformimisel tuleb lähtuda sellest, et vanadel ja uutel liikmesriikidel oleksid võrdsed põllumajandustoetused. Põllumeestele ja tootjatele on väga oluline, et reform kiirendaks põllumajandustoetuste väljamaksmist ja võimaldaks investeeringutoetuste ettemaksete tegemist.
Muudatuste tegemisel ELi põllumajanduspoliitikas on oluline toetada mahepõllumajanduslikku tootmist ja turustamist Euroopa Liidus ning mahetoodete eksporti kolmandatesse riikidesse. Põllumajandus- ja keskkonnatingimuste raamistik peab olema selgelt määratletud, ent samas peab see võimaldama liikmesriigil arvestada antud piirkonna eripära.
Samuti tuleb põllumajandusega tegelevate FIEde regulatsiooni muuta selliselt, et nad muutuksid võrdsemaks samas valdkonnas tegutsevate osaühingute ja aktsiaseltsidega.
Eesti suurim ja konkurentsivõimelisim põllumajandusharu on piimasektor ja sellest tulenevalt toetame piimatoodete osas pakkumismenetluse sisse seadmist või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu korraldamisel ja piimakvootide järkjärgulist suurendamist valmistamaks tootjaid ja turgu ette kvootide täielikuks kaotamiseks.
Euroopa Liidu otsetoetustele lisaks on kindlasti vajalik maaelu igakülgne toetamine. Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika reformimisel on oluline, et raha kasutatakse maaelu mitmekülgseks toetamiseks ning seetõttu tuleb toetada suurendatud toetuste maksmise võimaldamist uute tegevustega alustamiseks. Pean oluliseks, et inimestel oleks võimalik ka hajaasustatud piirkondades ligi pääseda avalikele teenustele. Maakodudes oleks elekter, sideteenused, kvaliteetne vesi ning võimalus saada postiteenuseid, ühistranspordi teenuseid, arstiabi.
Siiri Oviir: Ühise põllumajanduspoliitika reform on seni seisnud mõneti Inglismaa ja Prantsusmaa vastastikuste nõudmiste kännu taga. Esimesel tuleks loobuda Thatcheri ajal väljakaubeldud ELi eelarvelistest tagasimaksetest ja teisel teatud osas ülepaisutatud põllumajandustoetustest. Selle küsimuse lahendamisel liiguks ka ühine põllumajanduspoliitika uuele tasandile ja tekiks võimalus vanade liikmesriikide toetusi järk-järgult vähendades saavutada nende võrdsus kõigi liikmesriikide põllumeestele.