IRL: kuidas reformida ELi põllumajanduspoliitikat?

Mirjam Mäekivi
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunne Kelam.
Tunne Kelam. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: Europarlamendi järgmise koosseisu ajal tekib ilmselt võimalus reformida ELi ühist põllumajanduspoliitikat. Kas ja kuidas seda tuleks teha? Vastavad Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kandidaadid.


Tunne Kelam:

Eesti jaoks on väga oluline, et tulevikus kaoks ebavõrdsus uute ja vanade liikmesriikide vahel, mis tänini kõige enam just põllumajanduspoliitikas näha on. Samuti tuleks ühist põllumajanduspoliitikat tõhustada, raha tuleb suunata vastavalt vajadusele. Põllumajandus on üks Euroopa alustaladest, seega leian, et ka siin tuleb investeerida tulevikku - innovatsiooni ja keskkonnsäästlikku arengusse.

Marko Mihkelson: Tõepoolest, 2013. aasta avab uue võimaluse selle suuremahulise ühispoliitika reformimisel. Eesti huvi on siin kahtlemata ühtlustada ühendusesisesed toetusskeemid ning konkurentsitingimused.

Andres Herkel: Tuleb ühtlustada vanade ja uute liikmesriikide seni ebavõrdne olukord, s.t. piirangute vähendamine, ühtsed konkurentsitingimused, võrdsed toetusmäärad jms.

Liisa Pakosta: Pikkade traditsioonidega ühtse põllumajanduspoliitika põhjused, milleks ta 1958 alustati ja 1962 rakendati, on globaliseerumise läbi tõesti osalt vananenud. Puhtalt majanduslik loogika ütleb, et toota tuleb seal, kus odavam ja efektiivsem. Aga täna tulevad siin mängu kohe «agad»: kas me tõesti tahame vedada endale lauale puuvilju Hispaaniast ja Portugalist ja kas me peame jooma kindlasti Prantsusmaalt toodud vett, ja siis veel usinasti peale maksma kõikidele sealsetele niisutussüsteemidele ja putukatõrjemürkidele ja pikka transporti võimaldavatele kemikaalidele? Mina ei taha, tahaks rohkem kodumaist ja tervislikumat ja CO2-sõbralikumat toitu süüa. Nii et muidugi tuleb
reformida - loomuliku efektiivsuse suunas. Peale selle tuleb silmas pidada, et toetuste vähendamine Euroopa põllumajandustootmisele aitab arenevate maade toodetel paremini turge leida ja on seega efektiivseks abistamise viisiks. Praegu pumpame näiteks Aafrikasse miljardeid abiraha, aga võiksime võimaldada neil lihtsalt rohkem tööd teha!

Anna-Greta Tsahkna: Kindlasti ma ei poolda nii suures osakaalus ühtse põllumajanduspoliitika toetamist eelarvest nagu see toimib praeguses olukorras. Ja kõik ühtsed poliitikad, sealhulgas põllumajanduspoliitika peab olema liikmesriikide vahel solidaarne.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles