Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: Europarlamendi järgmise koosseisu ajal tekib ilmselt võimalus reformida ELi ühist põllumajanduspoliitikat. Kas ja kuidas seda tuleks teha? Vastavad sotside kandidaadid.
Lihtne reegel on, et ühtset põllumajanduspoliitikat tuleb reformida nii, et kaoks ära liikmesriikide vaheline ebavõrdsus. Et Eesti põllumees saaks tegutseda samades konkurentsitingimustes kui Prantsusmaa põllumees.
Katrin Saks: Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika uuendamine peab arvestama viimasel ajal maailmas aset leidnud muutusi ning arenguid põllumajandusturgude, põllumajandustoodete hindade, keskkonna ja ühiskonna ootuste osas. Arvukate erisuste tõttu on senine ühine põllumajanduspoliitika väga keeruline, koosnedes eranditest ja deklaratsioonidest ning sätib uued liikmesriigid, sealhulgas Eesti, ebavõrdsesse konkurentsi. Uuel perioodil tuleb ühtlustada otsetoetuste tasemed ja lihtsustada kogu süsteemi. Ebasoodsamates piirkondades tegutsemise kompensatsioon tuleks integreerida otsetoetustesse, mille tulemusel kujuneks ühtne võrdne põhitoetus kogu Euroopa Liidus.
Sven Mikser: Põllumajanduspoliitika peab muutuma lihtsamaks ja arusaadavamaks, ehk teisisõnu seniseid arvukaid erisusi tuleks kindlasti vähendada. Eesti jaoks on olulisim, et kaoks erinevad standardid «vanade» ja «uute» jaoks, et Eesti põllumees saaks tegutseda samades tingimustes, nagu suurte ja vanade liikmesriikide põllumehed.
Kadi Pärnits: Põllumajanduspoliitika reformimist on vaja, toetuste süsteemi tuleks oluliselt lihtsustada ja uuendada aegunud otsetoetuste määrad.
Hannes Rumm: Praegune põllumajanduspoliitika on ebaõiglane Ida-Euroopa riikide suhtes ning õiglus tuleb jalule seada. Väga põhimõtteline küsimus euroliidu jaoks on seegi, kui põhjendatud on 21. sajandil asjaolu, et kõige rohkem euroliidu ühisrahast kulub põllumajanduse toetamiseks. Muidugi peab Euroopa olema võimeline end ise toitma ja tagama maaelanikele kõrge elukvaliteedi, aga mulle tundub, et praegu maksame me selle eest liiga kallist hinda.
Mark Soosaar: Seda tuleb teha nii, et ükski regioon ega riik ei kaotaks omapära, oma etnilisi traditsioone. On ju üldtuntud ütlemine, et rahvakultuur sünnib maal ja sureb linnas...