Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kuidas hindate ELi struktuurifondide raha kasutamise prioriteete ja fondide senist tööd? Vastavad Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kandidaadid.
Ühtekuuluvuspoliitika on ELi üks olulisemaid poliitikavaldkondi ja seda mitte ainult rahastamise mahult, vaid ennekõike arvestades selle tähtsust Euroopa Liidu sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning ühtekokku 268 regiooni arengule. Selle prioriteedid, mis on keskendunud nii majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisele, liikmesriikide ja piirkondade uuendussuutlikkuse ning teadus- ja arendustegevuse toetamisele, keskkonnakaitsele ja säästvale energiapoliitikale on minu arvates igati adekvaatsed. Selle kaudu on toetatud vajalikke investeeringuid infrastruktuuridesse ja
inimressurssidesse, piirkondliku majanduse ajakohastamist ja mitmekesistamist. Erinevad uuringud on tänaseks ka näidanud, et nimetatud prioriteetide rahastamine on olnud ka tulemuslik. Probleemiks on, et paraku ei suuda ühtekuuluvuspoliitika kasutada kogu oma potentsiaali, sest võimalikud taotlejad põrkuvad Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel kokku ülemäära mahukate ja raskesti mõistetavate eeskirjadega, läbipaistmatu kaasrahastamise korraga. Nende eeskirjade lihtsustamine on tänaseks juba ka EP regionaalarengu komisjoni lauale jõudnud.
Marko Mihkelson: Euroopa Kontrollikoja hinnangul on struktuurifondide kasutamisel riigiti veel palju probleeme, kuid samas on ka nähtav positiivne trend. Eesti kogemus perioodist 2004-2006 näitab, et vaatamata suurele bürokraatiale suudetakse olemasolevaid vahendeid päris edukalt rakendada.
Andres Herkel: Usun, et fondide tööd saab lihtsustada, aga prioriteetide osas teeksin tugevama panuse teadusele ja innovatsioonile.
Liisa Pakosta: Põhimõte ja idee on iseenesest õige, et luuakse ühtlaselt arenenud majanduse ja infrastruktuuriga Euroopat. Probleem on aga selles, et ELi struktuurifondid töötavad osalt vanale Euroopale iseloomulikke vajadusi silmas pidades ja mõned prioriteedid tuleks ümber hinnata. Näiteks idapoolsemate riikide ühendusteed vana Euroopaga on endiselt vaeslapse osas, ja see halvab kogu ühisturu toimimist.
Anna-Greta Tsahkna: Erinevad struktuurfondid on erinevate prioriteetidega, hindan nende tegevust igati sihipäraseks ning tulemuslikuks.