Kristlikud demokraadid: millise hinnangu annate struktuurifondidele?

EKD esimees Peeter Võsu. Foto: Marina Puškar

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kuidas hindate ELi struktuurifondide raha kasutamise prioriteete ja fondide senist tööd? Vastavad kristlike demokraatide kandidaadid.

Peeter Võsu:

Struktuurifondidele pääsevad täna võrdselt ligi nii vajaduses olevad piirkonnad, kui ka need, kuhu ei ole toetusi vaja. Ühisraha tuleks suunata piirkondadesse, mis ise ei tule toime.

Andres Toome: Vahel tekib tunne, et eesmärgiks on kulutatud raha suuruse number, mida saaks kasutada ELi võimu tsentraliseerimise propageerimisel.
Piltlikult võib öelda, et selle asemel, et õpetada inimestele, kuidas teha püüdmisvahendeid, antakse kätte kala (mis on tihtipeale püütud võõrastes vetes ja mille küpsetamiseks ja söömiseks meil puudub vajalik kogemus).
Üks võrdluspilt. Võtame näiteks meessoost õllesõbra. Tema esivanemad on õlut pruulinud ja joonud aastasadu. Mees võtab oma esivanemaid eeskujuks. Pudel-kaks õlut igal õhtul pärast rasket tööpäeva pingete maandamiseks. Ajalooline ja kultuuriline pärand. Ja nii iga päev mitme aasta jooksul. Ja siis, kui õlletehases juhtub mingi tõrge (nt läks vaat lõhki), mehe pinge ei saa harjumispärasel viisil rahuldatud ja ta hakkab oma rahulolematust naisele väljendama. Naine samuti ei saanud oma pingeid maandatud (ta tavaliselt vaatab seebikaid õhtuti, aga telekas läks katki ja uue teleka ostmiseks ei ole perel krediidivõimet, kuna kõik raha kulub liisingumaksete maksmiseks). Järgneb skandaal, mees annab naisele peksa, naine lahkub. Lapsed kasvavad edaspidi ainult ühe vanemaga.
Moraal ei seisne selles, et kõiges on süüdi õlu või seebikad (loe: ELi toetused). Aga kui nad saavad sinu ainsaks rikkuse/rõõmu/rahu/heaolu allikas, siis sellel SINU TEHTUD VALIKUL võivad olla üsna traagilised tagajärjed.