Riigikogu liige Andres Herkel (IRL) ütles tänast presidendi kõnet kommenteerides, et riigikogu liikmed võtavad rahvakoguga seonduvat tõsiselt, kuid aeg-ajalt annab tunda katse pead liiva alla peita ja mõnest asjast ei taheta sugugi kuulda.
Herkel: riigikogus tahetakse aeg-ajalt pead liiva alla peita
9. aprill 2013, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves avaldas teisipäeva hommikul riigikogus rahvakogu ettepanekute paketti üle andes lootust, et parlamendiliikmed suhtuvad ettepanekutesse tõsiselt ega suhtu kergekäeliselt rahva soovi olla seadusloome protsessis tegelik ja sisuline osaleja ka valimistevahelisel ajal.
«Presidendi kõne oli tasakaalukas ja kutsus kindlasti parlamenti nende probleemidega tegelema, mis rahvakogus esile kerkisid,» kommenteeris Herkel.
«Eesti parlamendierakonnad, mis on teatud mõttes etableerunud, on võibolla pisut inertsed selleks, et tähele panna iseendaga toimuvaid protsesse, mida ühiskond paneb tähele juba ammu.» Rahvakogu protsess on tema hinnangul selles mõttes olnud hea, et probleemidele tõmmati tähelepanu ja nendega peab nüüd põhiseaduskomisjon edasi tegelema.
Küsimusele, kas parlamendi erakonnad võtavad rahvakogu ettepankuid tõsiselt, vastas Herkel, et tegelikult eelnes protsess, kui põhiseaduskomisjon ise küsis vabakonnalt ja erinevatelt organisatsioonidelt ettepanekuid erakondade rahastamise kohta ja jõudis teatavate järeldusteni, mida täna arutatakse.
«Ma hindaks nii, et selle protsessi käigus ja ka juba varem on riigikogu liikmed hakanud tõsisemalt võtma kogu seda küsimustikku,» rääkis Herkel. «Samal ajal annab aeg-ajalt tunda katse pead liiva alla peita ja mõnest asjast, nagu riigieelarvelise rahastamise üldmahu vähendamine, ei taheta sugugi kuulda.»
Ta lisas, et menetluses on muidki eelnõusid, mis rahvakogu tulemustega hästi kokku kõlavad, sh üleriigilised avatud nimekirjad riigikogu valimistel.
«Ma tahaks loota, et sammud astutakse kiiresti. Nii rahastamist kui valimisi puudutav eelnõu on sisuliselt selles faasis, et riigikogu võiks nendega kiirelt tegelema hakata ja veel enne suve lahenduseni jõuda,» rääkis ta. «Iseenesest pole mingi kunst sisse anda ka see algatus, et erakonna moodustamisest piisaks 200 liikmest, nagu rahvakogu ette pani. Selle eelnõu läbimenetlemine riigikogus on imelihtne, selleks peab olema poliitiline tahe.»
«Ma tahaks näha seda, et asjad hakkavad liikuma. Igavene heietamine, et lükkame edasi ja arutame ja asjad ei liigu paigast, seda ei tahaks,» lisas Herkel. «Loomulikult on sisulisi küsimusi. Näiteks, kui tuua künnis allapoole – mis sellega siis kaasneb? Kas kaasneb oluline poliitilise liigirikkuse kasv või võime ühel hetkel saada parlamendi, mis on liiga killustunud?»
Ta rääkis, et ei arva, et kõigi rahvakogus kerkinud probleemide lahendamisel oodatakse riigikogult tingimata seda, et sada protsenti järgitakse neid lahendusi, mida rahvakogu pakkus, aga need probleemid on vaja lahendada.
«See puudutab eeskätt poliitilise konkurentsi avamist, millele ka president väga selgelt osutas. Kas künnis on 3 või 4 protsenti, siin on aruteluruum,» tõi Herkel välja. «Peaasi, et arutelu jõuaks sihile ja ta jõuaks sihiline nii, et tulevateks valimisteks oleks mängureeglid võimalikult aegsasti selged, et ei tekiks olukorda, kus jälle võetakse formaalne ettekääne, et me ei saa valimisseadust muuta aasta enne riigikogu valimisi ja lõpuks ei juhtu midagi.»