Justiitsministeerium vahendas 2012. aastal nii kriminaal- kui ka tsiviilasjades 3497 esmase õigusabi taotlust, mida on ligikaudu 10 protsenti rohkem kui 2011. aastal.
Rahvusvaheliste õigusabitaotluste arv kasvas aastaga 10 protsenti
10. aprill 2013, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on rahvusvaheline õigusabikoostöö aasta-aastalt järjest kasvanud.
«Järjest suurenev vajadus rahvusvahelise koostöö järele on ühelt poolt tingitud inimeste riikidevahelise liikumise elavnemisest ning teisalt on kasvu taga ka inimeste paranenud õigusteadlikkus,» rääkis Pevkur. «Aasta jooksul on suurenenud pikemate ja keerulisemate menetlustega taotluste nagu näiteks elatismenetluste arv, mille puhul on iga juhtum erineva raskuse ja pikkusega, kestes mõningatel juhtudel mitu aastat.»
«Vähenenud on aga just lihtsamate ja vähem aeganõudvate menetluste, nagu näiteks erinevate dokumentide kättetoimetamise taotluste arv,» selgitas Pevkur.
Elatisasjade arv kasvas 2012. aastal ligikaudu neli korda, ulatudes 339 asjani. Samuti on suurenenud vastastikkuse õigusabitaotluste arv, mida eelmisel aastal menetleti 1598 korral, millest omakorda veerandi moodustasid dokumentide kättetoimetamise taotlused.
Elatisasjadele sarnase töömahuga on laste tagasitoomise ja suhtlusõiguse tagamise menetlused, mida eelmisel aastal viidi läbi 29 korral. Nende seas esitati Eestile taotlused 8 lapse välismaale tagasiviimiseks.
Eesti kohus pidas 4 juhul lapse tagasiviimise vajalikuks. Eesti esitas sarnaseid taotlusi 17 lapse osas ning enamikul juhtudel otsustas lapsega Eestist lahkunud vanem Eestisse tagasipöördumise kasuks.
Tsiviilasjades vahendas justiitsministeerium 2012. aastal 1712 õigusabitaotlust. Enim õigusabialast suhtlemist oli Soome, Venemaa ja Ukrainaga.
Kriminaalasjades liikus 2012.aastal justiitsministeeriumi kaudu 1785 õigusabitaotlust. Enim on saabunud taotluseid Saksamaalt, sinna on ka Eesti esitanud kõige rohkem õigusabitaotluseid.
2012. aastal koostati Eesti 61 Euroopa vahistamismäärust, mille alusel peeti kinni ja loovutati Eestile 30 inimest. Samuti loovutati eelmisel aastal 9 inimest varasematel aastatel koostatud Euroopa vahistamismääruste alusel ning 8 suhtes veel menetlus kestab.
Eestis on vahistatud 54 teistes Euroopa Liidu riikides tagaotsitavat inimest ning neist 39 on Euroopa vahistamismääruse alusel üle antud ka taotlevale riigile.