Henn Pärn soovitab riikliku lepitaja ametiaega pikendada viiele aastale

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiklik lepitaja Henn Pärn
Riiklik lepitaja Henn Pärn Foto: Mihkel Maripuu

Riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärn tegi ettepaneku pikendada riikliku lepitaja ametiaega seniselt kolmelt aastalt viiele aastale.

Pärn selgitas sotsiaalministeeriumile saadetud kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse töötüli seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse ettepanekutes, et mõistlik on nimetada riiklik lepitaja ametisse viieks aastaks, senise kolme asemel, kuna pikem ametiaeg tagaks lepitajale senisest suurema stabiilsuse ja annaks võimaluse lepitaja institutsiooni perspektiivsemalt arendada.

Ta märkis, et ühekordset kolmeaastast ametiaega võiks pidada isegi ressursi raiskamiseks. «Arvestada seda, et uuel lepitajal kulub sisseelamiseks ligikaudu aasta, teist tööaastat võiks pidada kõige efektiivsemaks, kolmandal aastal otsib lepitaja uusi väljakutseid oma karjääri jätkamiseks.»

Eestis ei ole ühtegi teist nii lühikese ametiajaga institutsiooni juhti. Näitena võiks tuua õiguskantsleri ja riigikontrolöri, kellede ametiaja pikkuseks on vastavalt seitse ja viis aastat.

Lisaks on Pärna hinnangul vaja reguleerida uues seaduses, kuidas nimetatakse riiklik lepitaja ametisse juhul, kui tööandja ja ametiühingud uue kandidaadi osas kokkuleppele ei jõua. Samuti tuleb seaduses kirjeldada olukorda, kui lepitaja on pikemat aega töövõimetu.

Samuti vajab Pärna sõnul täpsustamist toetusstreikide korraldamine, näiteks ei tohiks toetusstreik kesta kauem kui põhistreik.

Sotsiaalministeeriumis on koostamisel uus streike ja kollektiivlepinguid reguleeriv seadus, eelnõu peaks valmima tänavu oktoobris.

Seaduseelnõu käsitleb kollektiivlepingu sõlmimist, jõustumist ning kehtivuse korda, nõudeid kollektiivlepingu vormile ja sisule. Samuti kollektiivse töötüli mõistet, erinevaid kollektiivse töötüli lahendamise võimalusi, lepitamist, nõudeid töösulu ning streigi korraldamiseks.

Sotsiaalministeerium alustas mullu kevadel iganenud kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise arutamist. Ministeeriumi eesmärgiks on koostada uus seadus, mis hõlmaks mõlemat praegu kehtivat seadust. Nii oleks võimalik vältida mitmesuguseid arusaamatusi ja vasturääkivusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles