Eile hommikul suri Hongkongis 67-aastane hollandi fotograaf Hubert van Es, kelle foto Saigonist põgenevatest ameeriklastest on üks Vietnami sõja tuntumaid pilte.
Suri kuulsa Vietnami sõja foto autor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased 35 aastat Hongkongis elanud Esi tabas eelmisel nädalal ajuverejooks ning ta ei tulnudki enam teadvusele, vahendasid rahvusvahelised uudisteagentuurid Esi lese Annie teadet.
Endale Vietnami sõda kajastades nime teinud Esi kolleegid märkisid eile, et hollandlane erines oma kaasaegsetest erakordse julguse, andekuse ja isiksuse poolest.
«Ilmselgelt läheb ta ajalukku kui 20. sajandi teise poole ühe suurema draama peamine tunnistaja,» ütles uudisteagentuur AP-le Hongkongi väliskorrespondentide klubi president Ernst Herb.
«Tema rõõmsameelse oleku tõttu pidasid teda kalliks nii kolleegid kui ka Ameerika ja Vietnami sõdurid, keda ta pildistas,» rääkis uudisteagentuur AFP-le Esi kauaaegne sõber, sõjakorrespondent Peter Arnett. Viimase sõnul oli Es üks väheseid lääneriikide fotograafe, kes söandas Vietnami sõja lõppu oma silmaga tunnistada ja ülejäänud maailmale jäädvustada.
Endine CNNi produtsent Robert Wiener ütles AFP-le, et hollandlase professionaalsed oskused moodustasid vaid ühe osa tema värvikast isiksusest. «Hugh oli mitmeski mõttes klass omaette. Tema suuremeelsus ja osavõtlikkus olid piiritud,» meenutas Wiener.
Esi kuulsaim foto on tehtud 29. aprillil 1975. aastal ning kujutab inimeste evakueerimist ühe Saigoni maja katuselt helikopterisse. Foto tegi ta päev enne seda, kui linn Põhja-Vietnami vägede kätte langes.
Aastakümneid arvati ekslikult, et fotol kujutatud hoone on USA saatkond, kuid Es kummutas müüdi nelja aasta eest. Tegelikult aitavad pildil Luure Keskagentuuri (CIA) töötajad ühe Saigoni korrusmaja katusel ameeriklasi ja vietnamlasi kopterisse, mis neid kommunistide eest evakueerib. «Ühel Vietnami sõja tuntumal pildil on midagi muud, kui peaaegu kõik arvavad,» kirjutas fotograaf 2005. aastal ajalehes The New York Times.
300-millimeetrise läätsega võetud pildist kujunes USA vägede taandumise ja ameeriklaste sõjaretke nurjumise sümbol ning see tegi Esist kuulsa mehe. Arnetti sõnul kindlustas see pilt talle koha popkultuuris ja Vietnami sõja fotoajaloos.
6. juulil 1941. aastal Hollandis Hilversumis sündinud Es õppis inglise keele selgeks juba lapsena Teise maailmasõja ajal liitlasvägede sõduritega koos aega veetes. Fotograafiks otsustas ta hakata 13-aastasena pärast seda, kui nägi kohalikus muuseumis legendaarse sõjafotograafi Robert Capa fotonäitust.
Esmalt Amsterdamis fotograafina töötanud Es kolis 1967. aastal Hongkongi. Kaks aastat hiljem suundus ta Saigoni, kus kajastas sõjasündmusi 1975. aastani. Pärast sõja lõppu naasis ta Hongkongi ning tegi Aasias vabakutselisena tööd paljude USA ja Euroopa väljaannete jaoks. Näiteks oli ta esimene ajakirjanik, kes pildistas 1979. aasta lõpus Nõukogude tanke Afganistani pealinnas Kabulis.