Peamine probleem Euroopa Liidu ja Venemaa vahel peetavatel viisavabaduse kõnelustel on see, et Kremlil puudub reaalne soov saavutada viisade täielik kaotamine, ütles Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland vene keeles antud intervjuus BNSi vene toimetusele.
«Praegu on kõne all viisarežiimi leevendamine teatud kodanike rühma jaoks mõlemal pool. Kui aga rääkida viisade täielikust kaotamisest, siis mulle tundub, et kõige suurem probleem on selles, et Kreml, minu arvates, tegelikult ei ole huvitatud viisavabadusest kõikide Venemaa elanike jaoks,» ütles ta, vastates küsimusele, kas miski võib takistada viisanõude tühistamist.
«Ma lugesin hiljuti huvitavat uurimust Valgevene kohta, et peaaegu kõik riigi elanikud, kes on käinud Euroopa Liidus või üldse Läänes ja kes on seejärel tagasi pöördunud, on lakanud toetamast Lukašenko režiimi. Selle taustal mulle tundub, et Putinil, kes minu arvates on juba muutunud diktaatoriks, ei ole vaja, et tavalised Vene inimesed võiksid vabalt käia Euroopa Liidus. Siin on ka psühholoogiline moment. Juba see fakt, et on võimalik vabalt Euroopa Liitu külastada, muudaks tugevasti venemaalaste psühholoogiat,» ütles Ojuland.
Poliitiku sõnul pooldab ta just sellepärast viisavaba režiimi kehtestamist kõikide kodanike jaoks.
«Mulle tundub, et viisanõude tühistamine teatud elanikerühma suhtes on ebaõiglane, eriti aga alates sellest hetkest, kui Venemaa president Vladimir Putin hakkas taotlema viisavaba režiimi kehtestamist teenistuspasside omanike jaoks. Mulle on arusaamatu, miks Vene ametnikel peab olema võimalus vabalt Euroopa Liitu sõita, kuid tavalistel inimestel mitte. Seda enam, et sellest võidab ainult Venemaa, kuna Euroopa Liidus ei ole teenistuspasse. Meil on kas tavalised või diplomaatilised passid, kuid viisavaba režiim kehtib diplomaatide suhtes juba mitu aastat,» rõhutas Ojuland.
«Arvan, et Venemaa juhtkonna väited selle kohta, et viisavaba režiimi kehtestamine Euroopa Liiduga on riigi üks prioriteete, on tegelikult suures osas suunatud sisepoliitikale, aga mitte sellele, et kaotada viisad kõikide riigi elanike jaoks,» lausus Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning ELi ja Venemaa parlamentaarse koostöökomisjoni liige Ojuland.
Kommenteerides mitmete õiguskaitsjate ettepanekut siduda viisanõude kaotamine Venemaa inimõiguste olukorra paranemisega, ütles ta, et pärast Magnitski seaduse vastuvõtmist Euroopas võib EL mitte lubada oma territooriumile ametnikke, kelle kohta on kindlasti teada, et nad on seotud korruptsiooni või inimõiguste rikkumistega.
«Kusjuures jutt ei ole üksnes nendest, kes on kantud niinimetatud Magnitski nimekirja. Kui pidada silmas kõiki teenistuspasside omanikke, siis nende hulgas on suur hulk neid, kes rikuvad inimõigusi. Näiteks kohtunikud ja prokurörid Bolotnaja väljaku meeleavalduse osalejate protsessidel. On selge, et neil inimestel ei peaks olema võimalust käia Euroopa Liidus,» lausus ta.
«Teisiti öeldes, karistada tuleb ainult neid, kes on vahetult vastutavad inimõiguste rikkumiste eest. Ja see on Magnitski seaduse raames kõige tähtsam küsimus. See akt ei ole suunatud Venemaa ega venemaalaste vastu, vaid konkreetsete isikute vastu. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid võtsid selles küsimuses palju karmima hoiaku, kuna poliitiline režiim Venemaal liigub diktatuuri poole, kuid diktatuur on ohtlik nii riigi enda kodanike kui ka naabrite jaoks, sealhulgas globaalses plaanis,» rõhutas Ojuland.
Tema sõnul «peab Euroopa Liit selles kontekstis toetama mistahes demokraatlikku opositsiooni Venemaal seni, kuni kõikidel poliitilistel jõududel ei ole valimistel võrdseid õigusi. Samuti vajavad meie toetust õiguskaitseorganisatsioonid. Nii ELi kui USA reaktsioonid selles küsimuses peaksid olema piisavalt sünkroniseeritud.»