Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Andres Herkel tegi ettepaneku muuta kandidaatide üldnimekirjad lisaks riigikogu valimistele avatuks ka kohalikel valimistel.
Herkel tahab nimekirjad avatuks muuta ka kohalikel valimistel
13. aprill 2013, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkel ütles Postimehele, et esitas jaanuari lõpus esimese lugemise läbinud eelnõule muudatusettepaneku, et avatud nimekirjade põhimõte kajastuks ka kohalike volikogude valimise seaduses. Tema sõnul puudutaks ettepanek siiski ainult Tallinna kui ainsat omavalitsust, kus koostatakse kompensatsioonimandaatide jagamiseks ülelinnalisi nimekirju.
Kui põhiseaduskomisjon ja seejärel täiskogu otsustavad muudatust toetada, võiks see Herkeli hinnangul jõustuda juba sügisesteks valimisteks. Kui eksperdid asuvad siiski seisukohale, et erakonnad jäetakse oma «tagatoaõigusest» ilma liiga vähe aega enne valimisi, siis võib tema sõnul ette näha ka hilisema jõustumisaja, ehkki isiklikult ta seda eriti ei toeta.
IRLi fraktsiooni kolme saadiku – Herkeli, Tõnis Lukase ja Juku-Kalle Raidi – algatatud eelnõu näeb praegu ette parteide üleriigiliste nimekirjade avatuks muutmist riigikogu valimistel, mis tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääseks.
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel jagatakse üleriigiliste nimekirjade põhjal kompensatsioonimandaatidena umbes veerand riigikogu kohtadest. Sel moel pääsevad riigikokku kandidaadid, kes pole isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud. Senise korra järgi saavad kompensatsioonimandaadi inimesed, kes paiknevad erakondade kinnitatud üldnimekirjades eespool, olenemata sellest, kui palju hääli on nad valijatelt saanud.
Eelnõu algatajad soovivad aga, et samamoodi nagu juba praegu ringkonnanimekirjades, reastuksid kandidaadid ka üldnimekirjades isiklikule häältesaagile vastavalt ümber. Nii pääseksid parlamenti mitte need, kes asuvad parteide esitatud nimekirjade eesotsas, vaid need, kes on kogunud oma ringkonnas suurema häälteprotsendi, mida arvestataks valimisringkonna lihtkvoodist.
Algatajad märkisid eelnõu seletuskirjas, et kuna muudatus looks nimekirjades võrdsed tingimused, soosiks see iseseisvaid ja rahvale usaldusväärsemaid kandidaate ning teeks valijatele palju arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks kogu valimissüsteemi.
2004. aastal koostas Tartu ülikooli politoloogia osakond toona riigikogu menetluses olnud valimisseaduse muudatustele ekspertiisi, kus analüüsiti põgusalt ka ettepanekut reastada kandidaadid kompensatsioonimandaatide jaotamisel ümber. Allan Sikk, Rein Taagepera ja Rein Toomla märkisid siis, et aastatel 1992–2003 ei oleks taoline muudatus mandaatide jaotust erakondade vahel muutnud, küll aga oleksid mõnevõrra muutunud riigikokku pääsenud erakondade esindajad.
Riigikogu valimistel saavad parteid kandidaate üles seada 12 valimisringkonnas. Lisaks koostab iga erakond ühtse üleriigilise nimekirja, kus on reastatud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaatidena umbkaudu 75 protsenti riigikogu kohtadest. Ülejäänud kohad jagatakse kompensatsioonimandaatidena üleriigiliselt.
Järgmised riigikogu valimised toimuvad Eestis 2015. aasta 1. märtsil, kohalikud valimised aga juba tänavu 20. oktoobril.