Viimastel aastatel on FSB-poolsete lähenemiste arv värbamise eesmärgil pidevalt kasvanud, seega on selle eriteenistuse huvi Eesti suhtes suurenenud, kirjutatakse värskes kapo aastaraamatus.
Vene eriteenistus kasutab kiireks värbamiseks kompromiteerivaid materjale
12. aprill 2013, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende lähenemismeetodid on võimupositsioonilt lähtuvad, mõnikord agressiivsed ning kasutatakse muu hulgas ka kompromiteerivaid materjale – soovitakse kiiret tulemust ehk kiiret värbamist.
Tavaliselt eelneb värbamiskontaktile põhjalik isiku tausta tundmaõppimine. Kõrgendatud riskiks on inimese nõrkused või emotsionaalne seisund: pettumus tööl, majanduslikud raskused, alkoholilembus, truudusetus, kalduvus vägivallale, hasartmängud jms.
Vanema põlvkonna puhul kuulub kompromiteerimisvõimaluste hulka varjatud koostöö KGB või GRUga Nõukogude okupatsiooni ajal.
Levinumaks värvatava tundmaõppimise võimalusteks on teha seda olemasoleva agendi, teise isiku, sotsiaalvõrgustike, avalike allikate, elektroonilise luure või värvatava endaga otsekontakti kaudu.
Näiteks kasutas FSB Aleksei Dresseni puhul ära asjaolu, et ta ei andnud kaitsepolitseis teada FSB esimesest lähenemisest ja kontaktivõtmise katsest. Aastaraamatus tõdetakse, et kuigi eriteenistuse ohvitser ei paista alguses agressiivne, siis tegelikkuses viitab see hoopis pikaajalisemale ja põhjalikumalt ettevalmistatud operatsioonile.
Kõnekas on asjaolu, et Venemaa välisluure (SVR) ja sõjaväeluurega (GRU) võrreldes on Eesti suhtes kõige agaram hoopis Venemaa sisejulgeolekuteenistus FSB. See on selgeks märgiks, et Venemaa eriteenistused justkui ei tunnista, et Eesti ja teised endised okupeeritud riigid on nende jaoks pöördumatult välismaa, mitte osa Venemaast või mõttelisest Nõukogude Liidust.