Ojuland: Reformierakond ei ole seni leidnud venelastega ühist keelt

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland ja tema venekeelne värviraamat «Kristiina huvitavad seiklused Euroopa Liidus», kus tutvustatakse euroliidu liikmesmaid.
Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland ja tema venekeelne värviraamat «Kristiina huvitavad seiklused Euroopa Liidus», kus tutvustatakse euroliidu liikmesmaid. Foto: Mihkel Maripuu

Reformierakond ei ole osanud leida venelastega ühist keelt ja seetõttu on erakonnal selle elanikegrupi seas madal toetus, ütles Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland vene keeles antud intervjuus BNS-i vene toimetusele.

«Üht kindlat põhjust ei ole. Mulle tundub, et Reformierakond, mis on alates 1995. aastast peaaegu kogu aeg võimul, ei ole suutnud lihtsalt leida ühist keelt, et luua kontakti venekeelsete elanikega,» ütles ta, vastates küsimusele, miks Reformierakond on nii ebapopulaarne venekeelsete elanike seas.

«Kui vaadata tagasi, siis mulle tundub mõnikord, et kõige kergem lahendus Reformierakonna jaoks oleks lihtsalt jätta venekeelsed elanikud Keskerakonnale. Meil oli vähe lootust, et venelased hakkavad Reformierakonna poolt hääletama, ehkki kõik otsused, mis meie osalusel on valitsuskoalitsioonis vastu võetud, puudutavad kõiki Eesti elanikke. Keskerakonna liikmed aga ei ole peaaegu kunagi valitsusse kuulunud. Nad lihtsalt lubavad ja räägivad palju, kuid midagi konkreetset venekeelse elanikkonna õiguste kaitseks ei ole nad teinud. Need on pelgalt sõnad. Reformierakond on aga kõik teinud Eesti arengu heaks - alates maksupoliitikast kuni vanemapalgani,» ütles ta.

Ojulandi sõnul ei alanud kommunikatsiooniprobleemid pronkssõduri ümberpaigutamise ajal, vaid palju varem.

Keskerakonna liikmed aga ei ole peaaegu kunagi valitsusse kuulunud. Nad lihtsalt lubavad ja räägivad palju, kuid midagi konkreetset venekeelse elanikkonna õiguste kaitseks ei ole nad teinud. Need on pelgalt sõnad.

«Me arutasime erakonnas väga palju, kuidas leida ühine keel venekeelsete elanikega, kuid mulle tundub, et seni me ei ole leidnud sellele vastust. Reformierakonnas on erinevast rahvusest inimesi, seal hulgas venelasi ja ukrainlasi, kuid ka nemad ei suutnud pakkuda selle probleemi jaoks efektiivseid lahendusmeetmeid. Kuid ma olen veendunud, et selle suunaga peab tingimata tegelema,» lausus ta.

«Isiklikult minu jaoks on viimastel aastatel Eesti sisepoliitikas olnud peamisteks prioriteetideks suhtlemine venekeelse elanikkonnaga. 2011. aastal kandideerisid juba Euroopa Parlamendi saadikuna riigikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas Ida-Virumaal, et toetada oma erakonda. Siis ma lubasin, et hakkan tegelema selle piirkonna küsimustega. Ja praegu ma käin väga sageli seal, suhtlen rahvusvähemuste organisatsioonidega, kuulan nende probleeme, mida me hiljem arutame erakonnas,» rõhutas ta.

Ojulandi kinnitusel ei ole ta kunagi erakonnas kuulnud, et Reformierakonda ei huvita venekeelse elanikkonna probleemid.

«Lihtsalt ma ei tea seni, millel see müüt põhineb ja kuidas seda hajutada, et olukord muutuks ja Eesti elanikud sõltumata rahvusest hakkaksid toetama Reformierakonda oma maailmavaate tasemel,» sõnas Ojuland.

Intervjuu toimus 5. aprillil vene keeles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles