IRLi peasekretär Tiit Riisalo kinnitas Postimehele, et enne suve tahab erakond saata valijatele küsimustiku, et välja selgitada neile olulised teemad, nagu tehti 2010. aastal, mil küsitlusele vastajatele kingiti erakonna logoga meeneid.
IRL kavatseb valijaid taas küsitlusega kimbutada
16. aprill 2013, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei tee seda mitte esimest korda, et uurime inimeste käest, mis on neile oluline ja mis vajaks esmajärjekorras lahendamist,» rääkis Riisalo, kelle hinnangul on see loomulik osa poliitikast.
«Enne eelmisi riigikogu valimisi tegime korraliku küsitluse, kus tahtsime saada inimeste arvamust nende võimalike IRLi raamidesse mahtuvate poliitiliste ettepanekute kohta,» meenutas Riisalo. «Saime hea tagasiside ja tahame sama asja teha enne kohalikke valimisi.»
Riisalo sõnul üritatakse saada vastuseid küsimustele, mis konkreetses kohalikus omavalitsuses inimestele kõige rohkem muret valmistab ja millele oodatakse lahendusi. Ta kinnitas, et tegemist ei ole sotsiloogilise uuringuga, vaid lähtutakse erakonna poliitilisest platvormist.
«Me kindlasti tahaksime küsitlusega hakkama saada enne suve,» lausus Riisalo. See, kellele ja kui paljudele küsimustikud saadetakse, on Riisalo sõnul täpsustamisel.
Eelmisel korral jagati küsitlusele vastajatele meeneid – salle, taarakotte, kindaid ja mütse. Kas midagi sellist tuleb ka nüüd? «Kaalume seda,» vastas Riisalo.
2010. aastal läbiviidud küsitlusele vastas ligi 60 000 inimest. Küsitlust kritiseeriti, et sellega koguti inimeste kontaktandmeid, kuhu siis hiljem küsitlusi ja muud erakonnaga seonduvat saata.
«Mina ei näe selles midagi halba, kui kogutakse inimeste kontaktandmeid, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega,» selgitas Riisalo. «Kontakte ei küsita kurikavala tagamõttega, vaid ikka selleks, et jagada informatsiooni.»
Andmekaitse inspektsioon algatas toona menetluse eesmärgiga välja selgitada, kas küsitluse raames toimunud isikuandmete kogumine on isikuandmete kaitse seadusega kooskõlas. Inspektsiooni hinnangul ei antud vastajatele piisavat võimalust valida, kas nad soovivad erakonnalt edaspidi informatsiooni, mistõttu oli inimestelt võetud nõusolek kehtetu.
Toona kritiseeriti ka vastusevariantidega küsimusi. Näiteks ütles siis Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi üldpolitoloogia lektor Mari-Liis Jakobson, et erakonda tõenäoliselt kodaniku arvamus väga ei huvita, sest probleemide kohta uurimise asemel olid nad sinna oma valmislahendused juba üles pannud.
Ka Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor Tõnis Saarts on küsitluse suhtes kriitiline.
«Ma arvan, et IRL korraldas küsitluse ennekõike suhtekorralduslikul eesmärgil, aga teisalt loodeti ilmselt saada ka ideid,» meenutas ta eelmist küsitlust, märkides, et mõningaid ideid tõepoolest saadi, kuid jäi arusaamatuks, miks just need ideed välja sõeluti.
«Ma ei saanud aru, mis alustel selekteeriti omal ajal välja näiteks kodukulude küsimus ja tasuta kõrgharidus,» rääkis Saarts. «Jäi mulje, et need ideed ringlesid erakonna juhtide peas juba enne ja küsitlust kasutati vaid selleks, et neile lihtsalt suuremat kaalu anda.»
Ta pakkus, et kui erakond tahaks tõesti rahva meelsust uurida, siis selleks saaks tellida esindusliku valimiga küsitlusi ja korraldada fookusgrupi-uuringuid. «Kuna aga eesmärgiks on teha erakonnale reklaami, siis loomulikult polegi sotsioloogilised meetodid siin kohased,» väitis Saarts.
Politoloogi sõnul on omaette küsimus selles, et kui erakond koostab programmi, siis miks ei pöörduta aktiivselt erakonnaliikmete poole, et neid kaasata ja näiteks lihtliikmete arvamust küsida.
«Ilmselt on küsitluse eesmärk saada meedias tähelepanu ja tegemist on puhtalt reklaamiüritusega, mitte avaliku arvamuse uurimisega või ühiskondlike probleemide kaardistamisega,» on Saarts veendunud.