Üks hääl nurjas nelja valla ühinemise

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Läänemaa suur ühinemine, kus pidi esialgu liituma kaheksa omavalitsust, päädis kolme valla liitumisega.

Viimane loobuja oli Nõva vald, kes oli liitujaist väikseim. Loobumisotsus oli dramaatiline, sest volikogu liikmed sõitsid isegi ühinemiskoosolekule Oru vallamajas, kuid seal toimunud hääletusel said liitumise vastased ülinapi ühehäälelise ülekaalu.

Liituvate Taebla, Oru ja Risti vallajuhid viivad homme ühinemisavalduse Lääne maavanemale. Sügisel toimuvatel kohalikel valimistel valivad kolme valla elanikud juba uue, Lääne-Nigula valla volikogu.

Lääne-Nigula on ajalooline kihelkond, mis suures osas katab liituvaid omavalitsusi.

«Liitumisläbirääkimistel jäi peale eraldatud paikkonna inimeste alahoidlikkus ja iseolemise soov.»

Nõva loobumise tegi dramaatiliseks ka see, et sealne vallavanem Aldo Tamm oli liitumise eestkõneleja ja vedas ka liitumise töögruppi.

«Nõva jäi liitumisest kõrvale, sest nii rahvahääletusel kui ka vallavolikogus said napi ülekaalu vastased,» ütles Tamm.

«Liitumisläbirääkimistel jäi peale eraldatud paikkonna inimeste alahoidlikkus ja iseolemise soov,» arvas Tamm. «Inimesed hindavad valla võimekust üle. Iga vallakodanik ei oma infot ja me ei suuda neile ka selgitada, milline on kahaneva tulubaasi ja rahvaarvuga valla finantsvõimekus.»

Läänemaal alustas talvel liitumiskõnelusi kaheksa omavalitsust. Neist suurim oli Haapsalu linn. Kui liitumine oleks õnnestunud, siis oleks tekkinud hiiglaslik omavalitsus, mille elanike arv oleks olnud võrreldav näiteks Viimsiga.

Haapsalu linn jäi liitumisest kõrvale pärast seda kui linna rõngana ümbritsev Ridala volikogu liitumisest loobus. Pärast seda polnud linnal enam võimalik teistega ühinemiskõnelusi jätkata. Seejärel astusid kõrvale ka Martna ja Noarootsi. Viimane loobuja oligi Nõva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles