Urve Eslas: buldooserijuhiks kõlbmatu (42)
12.06.2008 00:01
Urve Eslas, Postimees
|
| |
|
 |
Urve Eslas |
|
|
|
|
Mõni aeg tagasi tuli mu postkasti sõnum: «Täname teid kandideerimast buldooserijuhi ametikohale, aga te ei osutunud valituks.»
Kui jätta kõrvale pisiasi, et ma ei mäletanud, et buldooserijuhiks kandideerinud oleks (ega ka nõudepesijaks, kalarookijaks ja põllumajandustoetuse saajaks, kuigi ka nende andmisest mulle kirja teel keelduti), mind äraütlev vastus ei üllatanud. Mul puudub selleks kvalifikatsioon ja ma olen oma praegusegi tööga väga rahul. Aga kui selgus, et keeldumise põhjus ei ole mitte (üksnes) selles, vaid naistel on keelatud (!) buldooserijuhina töötada, tundsin end hoolimata kõigest diskrimineerituna. Üks asi on mitte tahta, teine asi mitte tohtida.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to koopainimestele
mul on sulle uudis, preili: pea kõik libud, hoorad, iga päev erineva riista imemise ja endale taha k...
15.37 to naine
vaata, lita. sa mulised, aga ei räägi. intelligentsist see ei kõnele, sa oled nagu naerukajakas, kes...
|
|
Mida ma veel ei tohi? Terve hulk asju. Näiteks ei ole mul lubatud raha eest plekk-katust teha ega loomi uimaseks lüüa. Kraavi ei tohi ka kaevata. Maja lammutada ja kände juurida ka mitte. Madruseks hakkamisest rääkimata, nagu eilne EPL kirjutab, kes sama töölepinguseaduse lisa üles leidnud on.
Kogemus on näidanud, et kõik, mida keeldudena nähakse, alati seda pole. On muidugi arutu keelata naisel madruseks hakata, aga no kui palju oleks Eestis naisi, kes tahaksid töötada lahtise elavhõbedaga? Või teha temmimistöid pneumaatilise tööriistaga (mis lahtiseletatuna tähendab metallitükkide materdamist suruõhuhaamriga)? Ausalt öeldes ei oleks ma nõus ka tapamajas töötama, ja kraavi kaevata ma üle poole tunni ei jaksa.
Pigem on küsimus sõnastuses: sugudevahelise erinevuse rõhutamine keeldude teel ei kuulu justkui arenenud ühiskonna juurde. Seega on uue seaduse lisa tegemisel kaks võimalust: kuna diskrimineerivad keelud on mõeldamatud, siis tuleks teha eristus nende ja privilegeerivate soovituste vahel. Teine võimalus oleks teha keelud ringi nii, et neist kasu oleks. Heade seaduste puhul, nagu Saint-Exupéry «Väikses printsis» täheldas, on oluline mitte nende normatiivsus, vaid nende vastavus seadusetäitjate vajadustega.
Tegelikult võiks naistel ära keelata kõigi selliste tööde tegemine, mida nad teevad üksnes palga (ja sedagi näruse) ja mitte kutsumuse pärast. Veel võiks kaaluda selliste tööde keelamist, kus naised meestest ülekohtuselt madalamalt tasustatud on. Arvestades, et tööjõupuudus ei ole üksnes Eesti probleem (arvatakse, et aastaks 2030 kaotab Euroopa demograafiliste muutuste tõttu 20 miljonit töölist, Eestis väheneb selleks ajaks töötajate arv 200 000 inimese võrra), tähendaks see tööandjatele arvestatavat survet palkade võrdsustamiseks.
P.S. Buldooserijuhiks (ja nõudepesijaks, kalarookijaks ja põllumajandustoetuse saajaks) kandideerinu selgus ka lõpuks. Oli minuga sama eesnime kandev naine, kes oli aadressid segi ajanud. |
|
|
|
|
JUUNI 2008
