Kapo uut juhti otsitakse asutuse seest

Foto: Repro

Kaitsepolitsei uue peadirektori kandidaadi otsingud keskenduvad kandidaadile julgeolekuasutuse seest, paraku käärib kaitsepolitseis pikemat aega vastasseis nn luure- ja uurimisvaldkonna vahel.

Eelmisel nädalal «ootamatu» otsusega keelduda talle poliitilisel tasandil pakutud uuest ametiajast avalikkust üllatanud Raivo Aeg pani siseminister Ken-Marti Vaheri keerulisse seisu. «Ütleme nii, et minister ei arvestanud Raivo Aegi sellise otsusega,» mainis Vaheri lähikonda kuuluv isik Postimehele.

Et Raivo Aegi ametiaeg kapo peadirektorina kestab vähem kui kaks kuud, peab siseminister leidma kiiresti sellele äärmiselt vastutusrikkale ametikohale uue kandidaadi. See peab olema inimene, kes vastaks kõikidele ootustele nii erialases kui poliitilises võtmes.

Mitu allikat on Postimehele väitnud, et siseministri eelistus on leida kapole uus peadirektor julgeolekuasutuse seest. See pole sugugi üllatav, kui arvestada, et Raivo Aegi juhitud viimase viie aastaga näitas kapo keeruliste juhtumite lahendamisel üles kiiduväärt uurimisvõimekust.

Formaalselt peaks minister seega uue peadirektori otsimisel ennekõike keskenduma kaitsepolitsei kolmele praegusele peadirektori asetäitjale. Need on Aleksander Toots (vastuluure), Eerik Heldna (menetlustöö ja korruptsioonikuritegude avastamine) ja Arnold Sinisalu (administratiivne pool).

Neist kolmest on isikuomadustelt siseministrile kõige «sarnasem» juhitüüp kolmest kandidaadist noorim Heldna, kelles on olemas ka ambitsioon tulevikus kapot juhtima asuda. Paraku kaasnevad Heldna kandidatuuriga mitmeid küsimused.

Nende küsimuste tõttu peab Vaher juhikandidaadi otsingul tõenäoliselt suunama oma pilgu teistele isikutele. Kapo vastuluuretöös silmapaistvaid tulemusi (näiteks kahe riigireeturi paljastamine) näidanud Aleksander Tootsi puhul on küsimus, kas operatiivtööd armastav mees soovib saada bürokraadiks,  mis on peadirektori ametiga kaasnev paratamatus.

Ent olulisemgi on siinkohal teadmine, et kapos küpseb viimased paar aastat sisekonflikt nn luure ja politsei leeride vahel. Nimelt on kaposse viimastel aastatel tulnud tööle mitmeid politseitaustaga spetsialiste ja see on tekitanud asutuses sisepingeid.

Ehkki tööalane rivaliteet on asutuse sees teretulnud, on vastasseis võtnud viimasel ajal üha jõulisemaid jooni. Peadirektor Raivo Aeg on seetõttu olnud piltlikult otsekui piksevarras, mis pinged ohjes hoiab.

Seetõttu tundub kapo peadirektori kolmas asetäitja Arnold Sinisalu neutraalsema valikuna. Kuid on veel teisigi väärikaid kandidaate – näiteks Lääne regionaalosakonda juhtiv Priit Pastarus. Tallinnast perekondlikel põhjustel Pärnusse tööle läinud Pastarusel on erinevalt kolleegidest näidata ette laialdane juhtimiskogemus – mees töötas aastaid juhtival kohal tolliametis, lisaks mängib tema kasuks kõnekas kogemustepagas erasektorist – Pastarus juhtis vahepeal viis aastat Swedbanki turvaosakonda.

Samavõrd tugeva kandidaadina kapo peadirektori kohale nähakse praegust politsei- ja piirivalveameti juhi asetäitja, kriminaalvaldkonda juhtivat Raigo Haabut. 2007. aastal politseisse tulnud Haabu juhtis varem kapos vastuluuretööd ja pälvis kolleegidelt kiitva hinnangu. Haabu kasuks räägib seik, et ta oleks nii-öelda kaks-ühes juht. Ühelt kapo väline, teisalt julgeolekuorganisatsiooni siseelu peensusteni tundev spetsialist.

Ja juhuks, kui siseminister pöörab peadirektori sihtotsinguga pilgu siiski kapost välja, on võimalik, et ta teeb ettepaneku isikutele, kellele ta pakkus sihtotsingu käigus politsei- ja piirivalveameti juhi kohta enne, kui sai nõusse Põhja prefekt Elmar Vaheri.

Nendeks on praegu USAs Maailmapangas ametis olev endine maksuameti juht Enrico Aav ja viimased paar aastat erasektoris tegutsev endine kaitseministeeriumi asekantsler Lauri Tumm. Ehkki mõlemad mehed vastasid Vaheri ettepanekule asuda PPA etteotsa eitavalt, ei pruugi see nii olla personalilt kümneid kordi väiksema, ent sisult huvitavama kapo peadirektori ameti puhul.