Analüütik: Eesti põllumajandus on Baltimaade efektiivseim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti põllumajandussektor on Balti võrdluses tootmise tõhustamises selgelt regiooni liider ning ühinemiste tulemustena annavad meil tooni suurettevõtted, samas kui Lätis ja Leedus on endiselt palju väikeseid tootjaid.
«Eestis on keskmine farmi suurus 48 hektarit, Lätis ja Leedus vastavalt 20 ja 10 hektarit. Võttes arvesse haritavad maa suurust ja tootjate arvu riigis võib öelda, et Eestis on põllumajanduse konsolideerumine neli korda kõrgem kui lõunanaabrite juures,» ütles SEB Panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.
Kui Lätis ja Leedus töötab põllumajanduses 8-9 protsenti kõigist hõivatutest, siis Eestis on see kaks korda madalam ehk 4,4 protsenti.
Vaikmäe-Koit lisas, et tootmise efektiivsemaks muutmine on olnud edukate põllumajandusettevõtete deviis juba aastaid ja tänu sellele on ettevõtete finantsseis tugevam, kui kunagi varem.
«Eriti on päevakorral uue tehnika soetamine – põllumajandusseadmete liising suurenes SEB-s eelmisel aastal 59 protsenti. Pikaajalisi investeerimislaene andsime eelmisel aastal 38 protsenti enam ja valdavalt ehitati nende eest uusi moodsaid lautu,» märkis Vaikmäe-Koit.
Tõenäoliselt jätkub tema sõnul tootmise konsolideerumine nii Eestis, kui Lätis ja Leedus, sest suurte tootjate müügikasvud, kasumlikkus, likviidsus ja kapitaliseeritus on selgelt paremas seisus kui väiksematel. Investeeringud sellel ja järgnevatel aastatel lähevad peamiselt tootjate ja haritava maa ostmisesse ning masinate ja seadmete uuendamisse.
Mullu sügisel läbi viidud ettevõtjate küsitlus näitas, et SEB klientidest Eesti põllumajandusettevõtted kavandavad tänavu võrreldes teiste firmadega rohkem investeeringuid.
Põllumajandusettevõtetest kavandab tänavu üle 30 000 euroseid investeeringuid 65 protsenti küsitlusele vastanutest, samas kui Eestis keskmiselt oli neid ettevõtteid tunduvalt vähem, 48 protsenti. Erinevaid uuendustegevusi kavandas tänavuseks aastaks 67 protsenti põllumajandusettevõtetest, mis on rohkem kui Eestis keskmiselt (62 protsenti).