Mittetulundusühingu Vene Kool Eestis juhatuse liige Andrei Lobov lubas jätkata tegevust venekeelse koolihariduse säilitamisel Eestis hoolimata neljapäeval riigikogus vastuvõetud seadusest, mis piirab muukeelsete munitsipaalgümnaasiumide asutamist.
Vene koolide kaitsjad lubavad oma tegevust jätkata
18. aprill 2013, 19:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lobov ütles BNSile, et praegu kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab koolide hoolekogudele jätkuvalt võimaluse taotleda venekeelset õpet ja seda võimalust hoolekogud tema sõnul kindlasti kasutavad. «Mullu mais tegid Tallinna nelja kooli hoolekogud haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku jätkata neis koolides venekeelset õpet, kuid ministeeriumi poolt ei tulnud mingit vastust,» lausus ta.
Kommenteerides neljapäeval riigikogus vastuvõetud seadust, leidis Lobov, et see on politiseeritud ning seaduse vastuvõtmisele oleks pidanud eelnema põhjalikum arutelu. Lobov avaldas kahetsust, et õiguskantsler Indrek Teder sellise seadusemuudatuse algatas, kuna tema viidatud õigus saada eestikeelset õpet ei ole praeguses olukorras aktuaalne. «Eestis tegeleb põhiseaduse järgmise jälgimise ja inimõiguste kaitsega üks ja sama isik ehk õiguskantsler. Selle tulemusel muutus pedagoogiline probleem poliitiliseks,» lausus ta.
Riigikogu võttis neljapäeval vastu kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on piirata muukeelsete munitsipaalgümnaasiumide loomist. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 49 riigikogu liiget ja vastu 31 riigikogu liiget.
Muudatuse eesmärk on välistada võimalus, et kohalik omavalitsus hoidub eraõigusliku juriidilise isiku asutamise kaudu kõrvale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud õppekeele nõuetest.
Munitsipaalgümnaasiumi õppekeel on eesti keel ning muus keeles toimuvaks õppeks annab loa valitsus. Erakooliseaduse kohaselt on erakooli pidaja õppekeele valikul vaba. Muudatuse kohaselt lähtutaks edaspidi õppekeele määramisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest ka juhul, kui erakooli osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus.
Eelnõu algatamise ajend on õiguskantsleri mullu septembris tehtud ettepanek viia erakooliseadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler leidis, et erakooliseadus on põhiseadusvastane, lubades avalikule võimule kuuluvas erakoolis võõrkeelset õpetust kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on riik taganud igaühe õiguse saada eestikeelset õpetust.
Teder viitas Tallinna ja Narva linnavolikogu kavale viia osa munitsipaalkoole eraõiguslikule alusele, mis võimaldab neil õiguskantsleri hinnangul valitsuse otsust ja seadusandja tahet eirata ning pakkuda kohalikele elanikele gümnaasiumiõpet vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena.
Teder märkis, et avalikule võimule kuuluvas erakoolis muukeelse õpetuse andmise vabaduse piiramine ei takista kellegi isiklikke valikuid saada õpetust muus keeles avalikule võimule mitte kuuluvas erakoolis.