Rahvaliit: milleks meile Euroopa Liit?

Mirjam Mäekivi
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anto Liivat
Anto Liivat Foto: Rahvaliit

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: üheks europarlamendi liikme ülesandeks on Euroopa Liitu kodumaal esindada. Kuidas vastate lihtsa inimese küsimusele: mis meil sellest Euroopa Liidust üldse kasu on? Vastab Rahvaliidu esinumber.


Anto Liivat:

Euroopa Liit kui sisepiirideta riikide liit lihtsustab inimestele olulisi tegevusi - nüüd saame lihtsamalt reisida, õppida ja töötada teistes liikmesriikides. Eurobaromeetri uuringu andmetel tajuvad eestlased euroliidu puhul peamist kasu just neist võimalustest, lisaks aga tagab euroliit meile ka majandusliku heaolu kasvu, ettevõtjatele on oluline ELi ühisturg.

ELi struktuurivahendid on kahtlemata olnud oluliseks abiks Eesti inimeste heaolu tõstmisel. Euroliit on loonud Eestile võimalused sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud arengu toetamiseks ühisest eelarvest. Paljud siledamad ja ilusamad teed ning kaunid rahvamajad on kaasrahastatud ELi eelarvest, kuid inimesed sageli ei tea seda. Eesti panustab liitu vähem kui tagasi saab, kuid kahjuks ei ole me suutnud pakutud abi maksimaalselt ära kasutada. Struktuurivahendite kasutamise kohta võib täna küll öelda, et uppujat on raske päästa, kui uppuja (st. valitsus) õlekõrrest haarata ei taha.

Ida ja lääne kultuuriruumi piiril olles tegime euroliitu astudes põhimõttelise valiku ja otsustasime olla nö läänepoolses klubis. Liit pakub meile ka n.-ö. pehme julgeoleku garantii - väikeriigi jaoks on oluline, et EL kõneleks julgeoleku küsimustes ühel häälel ja iga riik panustaks Euroopa julgeoleku tagamisse solidaarselt vastavalt oma võimekusele. Kindlasti pakub EL turvatunnet ka selles, et meie majandus on integreeritud ühisesse majandusruumi, mistõttu on see vähem haavatav. Meie huvides on Eesti sidumine Põhjamaade elektrituru ja Lääne-Euroopa energiavõrgustikega. Väheoluline pole ka haridus- ja kultuurialane koostöö, sest elujõuline saab olla vaid traditsioonidel tuginev, kuid avatud ja kokkupuutes teiste kultuuridega arenemisvõimeline kultuur.

Kindlasti on ELi liikmena eestlaste häältel rohkem kaalu kui väikesel riigil üksikuna paljude teiste hulgas. Meil on võimalik oma seisukohti tutvustada ja leida neile toetajaid. Eestlastel on võimalik osaleda üleilmsete kodanikuühenduste katusorganisatsioonide ja võrgustike tegevuses ning ka Eesti teadustegevuseks on oluline just rahvusvahelistes võrgustikes vastavalt oma võimekusele osalemine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles