Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: üheks europarlamendi liikme ülesandeks on Euroopa Liitu kodumaal esindada. Kuidas vastate lihtsa inimese küsimusele: mis meil sellest Euroopa Liidust üldse kasu on? Vastavad Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kandidaadid.
ELi esindamine kodumaal on kodanike valitud esindaja tegevuse loomulik osa. EP liige pole diplomaat, kes kolib koos perega mitmeks aastaks võõrsile. Ta on pigem «kahepaikne», kelle töö jaguneb iga nädal parlamendi ja kodumaa vahel. Kui esmaspäevast neljapäevani toimub töö kas Brüsselis või Strasbourg'is, siis reeded on mõeldud suhtlemiseks koduriigi kodanikega. Just tavakodanik on see, kes ELi liikmeksolekust kõige enam võidab. Kuigi paljud seda enesele ei teadvusta, siis suurem osa meie igapäevaelu puudutavatest seadustest on tulnud EList. Need seadused sätestavad ka rahastusskeemid, mille tulemusena on Eestis rahastatud teede ehitusi, veepuhastusjaamade kaasajastamist ja uute ehitamist, maapiirkondade arendamist, piiripunktide ehitamist, mis
kõik aitavad kaasa kvaliteetsema ja turvalisema elukeskkonna tekkimisele. Ühtsed standardid Euroopas annavad kindluse tarbijakaitse küsimustes, varsti peaks jõustuma patisente puudutavad uued regulatsioonid, mis tagavad võrdsed tingimused otsida ning saada
arstiabi igas liikmesriigis. Igal ELi kodanikul on võimalus piiramatult reisida, töötada endale meelepärases sihtriigis, õppida valitud ülikoolis. Vabadus liikuda, end teostada terves ELis on privileeg, mille sarnast mujalt maailmast leida ei ole.
Marko Mihkelson: Vastus on tegelikult ju meie inimeste silmades. Enam kui 80 protsenti Eestimaa inimestest suhtub positiivselt meie liikmelisusse Euroopa Liidus. See hoiak tuleneb nii avardunud reisimis-, õppimis- kui töötamisvõimalustest, aga ka Eesti tugevnenud välis- ja julgeolekupositsioonist.
Andres Herkel: Kui me suudame kriisiajal efektiivselt kasutada Euroopa struktuurifondide raha, siis on meil rohkem tööd ja paraneb teenuste kvaliteet. Äkki tuleb käia mööda maad ja panna silte objektidele, mis Eesti on saanud tänu Euroopa Liidule. Isiklikult pean väga tähtsaks ka kultuurilist ja välispoliitilist seotust.
Liisa Pakosta: Meie julgeolek on esimest korda Eesti ajaloo jooksul osa Euroopa julgeolekust. Teiseks istume me sama laua taga kui Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa juhid, arutame samu küsimusi ja lahendame samu probleeme. Võrdsete õigustega, muide.
Anna-Greta Tsahkna: 1. Inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine.
2. Teiste liikmesriikide tugi ning kogu ELi ala ühtse arengu toetamine ning mahajäänud liikmesriikide n.-ö. järeleaitamine erinevate struktuurfondide abiga