Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: üheks europarlamendi liikme ülesandeks on Euroopa Liitu kodumaal esindada. Kuidas vastate lihtsa inimese küsimusele: mis meil sellest Euroopa Liidust üldse kasu on? Vastavad Reformierakonna kandidaadid.
Kolm selget asja, mida Eesti on ELi liikmelisusest võitnud: julgeolek, julgeolek, julgeolek. Nii majanduslikus, vabaduste garanteerimise kui riikliku julgeoleku mõttes. Tänane teadmine, et meie tulevik on viimaks meie endi kätes, meie otsustame koos teiste liikmesriikide esindajatega meie saatuse üle selle asemel, et lasta oma saatust tagaselja dikteerida, see on väga suur asi. Iga otsus, mis tehakse Euroopa Liidus, mõjutab otseselt igaühte meist.
Urmas Paet: Meie liikmelisus Euroopa Liidus on üks põhilisi tagatisi meie julgeolekule ja heaolu kasvule. 500-miljonilise elanikkonnaga ELi jõud kandub üle ka meile. ELi ühisturu ja vaba liikumise ruumi eelised on aidanud meie heaolu järsult suurendada. Ja lisaks sellele - Eesti on Euroopa riik. Seega see on meie loomulik elukeskkond.
Igor Gärzin: Kui EL on oma liikmete ja rahvaste poolt, siis olen ma selle eesvõitlejate esimestes kaevikutes. Lühidalt: kui te usute, et ma jään ka Euroopa Parlamendis selleks, kes ma olen 20 aastat olnud, siis usaldage mind.
Silver Meikar: Kuulumine Euroopa Liitu annab Eestile ning Eesti kodanikule mitmeid võimalusi. Oluline on neist aru saada ning neid efektiivselt ära kasutada. Liitumiseks Euroopa Liiduga peavad riigid täitma Kopenhaageni kriteeriumid, mis hõlmavad poliitilisi, majanduslikke ja acquis communautaire ülevõtmisega seotud eeltingimusi. Meie näol on maailma mastaabis tegu suhteliselt väikese ja tundmatu riigiga, seega lisab Kopenhaageni kriteeriumite täitmine ning sellele järgnenud Euroopa Liiduga ühinemine, Eestile usalduskrediiti, mis soodustab välisinvesteeringuid ning oma kaupade ning teenuste eksporti. Lisaks on tunduvalt lihtsustunud näiteks reisimine, töötamine ning õppimine teistes Euroopa Liidu riikides; ühtlasi on Eestil ligipääs Euroopa Liidu struktuurifondidele jne. Vahest isegi olulisem kui majanduslikud aspektid on julgeoleku suurenemine: rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab automaatselt rünnakut terve Euroopa Liidu vastu. Kuulumine Euroopa Liitu on avanud Eesti jaoks mitmeid olulisi uksi ning see, kui hästi oskame me nendest kasu lõigata, sõltub meist kõigist.
Kokkuvõtvalt: Eesti inimese konkreetne kasu Euroopa Liidust on järgmine: meie palga suurus, laenu intress, kaubavalik ja pere turvalisus - kõik need sõltuvad kõige rohkem Euroopa Liidu heast käekäigust.
Mati Raidma: Tänane otsene kasu Euroopa Liidust on selles, et saad elada vabas, iseseisvas ning arenevas Eesti Vabariigis. Nii lihtne see on.
Laine Jänes: Olen viimase paari aasta jooksul kultuuriministrina terve Eesti risti-põiki läbi sõitnud ning julgen omast kogemusest kinnitada, et sellist küsimust eestlaste suust enam väga tihti ei kuule. Pigem ikka valitseb arusaam, et «sees on parem!»
Hannes Astok: Vaadake ümberringi ja mõelge, milline oli Eesti aastal 1999 ja milline on täna? Inimeste vaba liikumine piirideta Euroopas. Kiire majanduskasv, paranenud sotsiaalteenused, tervishoid, haridus. Hoogsalt arenev teadus. Oluliselt siledamad teed, moodsad lennujaamad. Piiranguteta ärivõimalused terves Euroopas. Muu maailmaga asjaajamisel on su seljataga enam kui pool miljardit inimest ning tugev Euroopa Liit. Polegi nii vähe?
Urve Tiidus: Mulle meenub ühe targa majandusmehe ütlus, et 20. sajandil olid riigid justkui osalised piljardimängus. Kõik riigid olid nagu valged kuulid, kes põrkusid, veeresid, peamiselt põrkasid kokku. 21. sajand on võrgustumise sajand. Üksi eksisteerida on võimatu. Parem siis olla juba tugevamatega ühes paadis ja seotud.
Tõnis Kõiv: Me tahame kuuluda lääne kultuuriruumi, omal maal ise otsustada. Majanduslikku kasu puhta joogivee ja korras teede näol võib igaüks oma silmaga näha.
Kalev Kallemets: Euroopa Liiduga on seotud Eestis tänaseks iga töökoht, iga teenitud palgakroon, iga poest ostetav toiduaine, iga teenus ning enamus majanduskasvust, mida Eesti viimastel aastatel nautinud on.