Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: üheks europarlamendi liikme ülesandeks on Euroopa Liitu kodumaal esindada. Kuidas vastate lihtsa inimese küsimusele: mis meil sellest Euroopa Liidust üldse kasu on? Vastavad kristlike demokraatide kandidaadid.
Pean europarlamendi liikme põhiliseks ülesandeks Eesti esindamist Euroopa Liidus, mitte vastupidi. Iga esindaja peaks mõtlema riigimehelikumalt seda tehes. Eestist valitud saadikul on ka aruandekohustus oma valijate ees. Selleks tuleks nendega rohkem suhelda läbi Eesti meedia. Küsimus: mis meil EList kasu on, ei ole korrektne. Küsida tuleks: mida me eestlastena saame teha, et Euroopa oleks edukas.
Andres Toome: Kasu on eeskätt inimeste, kaupade, teenuste vaba liikumine. Samas võib seda kasutada ka pahatahtlike eesmärkide saavutamiseks. Kui ma käin kalal Narva jõel, siis minul kuidagi ei teki ettekujutust, et ELi piir on midagi väga kindlat ja läbimatut.
Liiduna on mõistlik tegeleda suuremahuliste, kõigile vajalike projektidega. Vaatamata subsidiaarsuse põhimõttele kipub EL tegelema asjadega, mida peaks lahendama rahvusriigi tasandil. Miks ma pean nimetama 2,5% rasvasisaldusega piima piimajoogiks? Miks peab suhtlema Eesti riik oma naabritega lähtudes ELi «välisministri» seisukohast? Miks pean suhtuma homoabielusse nii nagu seda teeb nt Holland, Rootsi või Suurbritannia? Kusjuures Lissaboni lepingu artikli 1A kohaselt ma pean suhtuma AUSTAVALT vähemuste hulka kuuluvate isikute õigustesse. See tähendab, et ma pean suhtuma austavalt ka nt pedofiili õigusesse töötada lasteaias, või transvestiidi õigusesse töötada perekonnanõustajana, või näiteks homo õigusesse töötada kehalise kasvatuse õpetajana koolis. Kui teie kui asutuse juht keeldute neid tööle võtmast, siis rikute sellega ELi seadusi ja teid karistatakse. Nagu tehti Rootsi pastoriga, kes oma jutluses väitis, et homoseksuaalsus on väär Jumala silmis (vt Uue Testamendi koosseisus oleva Pauluse kirja Roomlastele 1. peatükki).